Psüühikahäired
Selged ja allikatel põhinevad häirete kirjeldused (kokku 85): mis see on, kuidas seda ära tunda, millal abi otsida ja mida ravilt oodata. Iga kirjelduse juures leiate seotud testid. Meditsiinis nimetatakse neid seisundeid häireteks, kuigi igapäevakeeles räägitakse sageli „vaimuhaigustest“: siit leiate need kõik.
See teave on mõeldud harimiseks ega asenda spetsialisti konsultatsiooni. Kui tunnete end väga halvasti, helistage Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 (ööpäevaringselt) või emotsionaalse toe telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24).
Otsite haiguse koodi? RHK-10 koodide loetelu (F00-F99)Rühm
Kuvatud 85 kirjeldust (kokku 85)
A
- ADHD Neuroarenguline eripära, mis avaldub raskustes tähelepanu reguleerimisel, impulsiivsuses ja sisemises rahutuses.
- Agorafoobia Hirm olukordade ees, kust on raske põgeneda või abi saada: rahvahulgad, ühistransport, järjekorrad, üksi kodust kaugel olemine.
- Alkoholi tarvitamise häire Spekter riskantsest joomisest sõltuvuseni: kontroll nõrgeneb, taluvus kasvab ja elu aheneb alkoholi ümber.
- Anoreksia Söömishäire, mille puhul toitu piiratakse tugevalt ja kardetakse kaalutõusu ning kehataju ei vasta enam tegelikkusele.
- ARFID (vältiv-piirav toidutarbimise häire) Söömishäire ilma kaalutõusu hirmuta: toitu piiratakse tekstuuride, hirmude või vähese isu tõttu nii palju, et kannatavad toitumine ja elu.
- Arvutimängusõltuvus RHK-11-s tunnustatud sõltuvus: mängimine võtab elu üle ning õpingud, töö, uni ja suhted jäävad järjekindlalt alla.
- Autismispektri häire Neuroarenguline eripära, mis mõjutab suhtlemist, meelteaistingute töötlemist ja mõtlemisstiili. Spekter tähendab väga erinevaid kogemusi.
B
D
- Deliirium (äge segasusseisund) Äkki alanud segasus, tähelepanu kadumine ja teadvuse kõikumine, sagedamini haiglas või vanemas eas. See on kiire abi vajav, kuid sageli mööduv seisund.
- Dementsus ja mäluhäired Süvenev mõtlemise ja mälu nõrgenemine, mis segab igapäevaelu. Mitte iga unustamine ei ole selle märk.
- Depersonalisatsiooni-derealisatsiooni häire Püsiv või korduv ebareaalsuse tunne: oma keha jälgitakse kõrvalt ja maailma nähakse justkui läbi klaasi.
- Depressioon Meeleoluhäire, mille puhul kurbus, tühjus ja jõuetus kestavad nädalaid ning muudavad igapäevaelu.
- Dissotsiaalne (antisotsiaalne) isiksushäire Püsiv teiste õiguste eiramise muster: petmine, impulsiivsus, agressiivsus ja süümepiinade puudumine. Rahvakeeles nimetatakse seda sotsiopaatiaks.
- Dissotsiatiivsed häired Seisundid, kus mälu, identiteedi või reaalsustaju terviklikkus on häiritud: unistamisest kuni tõsiste häireteni.
- Düskalkuulia Spetsiifiline matemaatika õpiraskus: arvud ei allu, kuigi intelligentsus ja pingutus on normaalsed.
- Düsleksia Spetsiifiline lugemis- ja kirjutamisraskus, mis ei ole seotud intelligentsusega: aju töötleb kõnehäälikuid ja tähti teisiti.
- Düspraksia (koordinatsiooni arenguhäire) Liigutuste planeerimise ja koordinatsiooni häire: pidevalt kukkuvad asjad, loetamatu käekiri, vaev kingapaeltega. Umbes üks laps klassi kohta.
- Düstüümia (püsiv depressioon) Krooniline, kergem, kuid aastaid kestev depressioon, mida inimene ise ja ümbritsevad peavad sageli iseloomuks.
E
- Enkoprees Tahtmatu püksi roojamine pärast 4. eluaastat: peaaegu alati pikaajalise kõhukinnisuse tõttu, mitte laiskusest ega pahatahtlikkusest. Laps ei suuda seda kontrollida.
- Enurees (voodimärgamine) Tahtmatu urineerimine une ajal üle 5-aastastel lastel: sage, enamasti süütu ja kindlasti mitte kasvatuse küsimus.
- Eraldusärevus Eale mittevastav tugev hirm kiindumusisikutest eraldumise ees, mis segab lasteaeda või kooli minekut või täiskasvanu elu.
F
G
H
- Hasartmängusõltuvus Ametlik sõltuvusdiagnoos: panused kasvavad, kaotusi aetakse taga uute mängudega ja varjatud võlad suurenevad.
- Histriooniline isiksushäire Pidev vajadus olla tähelepanu keskpunktis: eredad, kiiresti muutuvad emotsioonid ja elu justkui laval.
- Hooajaline depressioon Depressiooni vorm, mis naaseb igal aastal pimedal aastaajal: energia kaob, tõmbab magama ja maiustuste järele, kevadel aga leevendub.
- Häiriv meeleolu regulatsiooni häire (DMDD) Lapseea diagnoos: rasked, sagedased vihapursked ja nende vahel peaaegu pidevalt ärrituv meeleolu, mis kestavad aasta või kauem.
I
- Intellektipuue (vaimne alaareng) Arengu käigus ilmnev intellekti ja igapäevaoskuste häire. Raskusastmed ulatuvad kergest sügavani ning sobiv abi aitab elada võimalikult iseseisvalt.
- Isiksushäired Ülevaade: millal muutuvad isiksuseomadused häireks, millised on tüübid ja miks diagnoose ei jagata ei endale ega lähedastele.
K
- Kehadüsmorfne häire Piinav keskendumine näilisele või vähesele välimuse puudusele, mida teised peaaegu ei märka, koos rituaalide ja vältimisega.
- Kleptomaania Impulsikontrolli häire: vastupandamatu tung võtta asju, mida pole vaja, ning pärast seda häbi ja süütunne.
- Kogelus Neuroloogilise taustaga kõne sujuvuse häire, mis ei tulene närvidest, vanemate vigadest ega häbelikkusest. Lapsepõlves möödub see sageli ja abi on tõhus.
- Kogumishäire Püsiv raskus asjadest loobuda ja nende kasvav hulk, mis hakkab piirama eluruumi ja igapäevaelu.
- Kohanemishäire Liiga tugev ja liiga pikk reaktsioon elumuutusele (lahutus, kaotus, töö kaotamine), mis hakkab segama igapäevaelu.
- Komplekstrauma (kompleksne PTSH) Pikaajaliste või korduvate traumade tagajärg: PTSH sümptomitele lisanduvad tunnetetormid, häbi ja raskused suhetes.
- Kroonilise väsimuse sündroom (ME/CFS) Haigus, millele on omane kurnav, puhkusele mitte alluv väsimus ja pingutusjärgne halvenemine. Ainult informatiivne ülevaade.
- Kõne ja keele arenguhäire Kui lapse kõne areng hilineb või kulgeb raskelt, kuigi kuulmine ja üldine intellekt vastavad eale. Kõige tähtsam on varajane logopeediline abi.
L
M
N
- Naha kiskumise häire (dermatillomaania) Korduv naha kraapimine ja näppimine kuni haavadeni, mida ei õnnestu lihtsalt otsusega lõpetada. Seda saab ravida, kuid mitte tahtejõuga.
- Narkolepsia Neuroloogiline haigus, mille korral on päeval kontrollimatu unisus ja äkilised unehood. Ainult teavitav kirjeldus.
- Narkootikumide tarvitamise häire Tarvitamine, mis ei allu enam tahtele: iha, taluvus ja jätkamine hoolimata kahjust. See on ravitav haigus ja abi on kättesaadav.
- Nartsissistlik isiksushäire Häire, mida iseloomustavad suurejoonelisus, pidev imetlusvajadus ja nõrgenenud empaatia ning mille taga peitub sageli habras enesehinnang.
- Nikotiinisõltuvus Üks tugevamaid ja levinumaid sõltuvusi: nikotiin programmeerib tasusüsteemi ümber mõne nädalaga, kuid loobumisviisid on hästi uuritud ja toimivad.
O
- Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH) Pealetükkivad ärevust tekitavad mõtted ja rituaalid, mida inimene tunneb sundi korrata, kuigi mõistab nende liigsust.
- Obsessiiv-kompulsiivne isiksushäire Kogu elu läbiv perfektsionism, kontroll ja reeglid, mille tõttu kannatavad töö, puhkus ja suhted. See ei ole sama mis OKH.
- Opositsiooniline trotshäire Püsiv viha, vaidlemise ja vastuhakkamise muster täiskasvanute suhtes, mis ületab tunduvalt eale omase jonni.
- Ortoreksia Kinnisideeline keskendumine „puhtale“, „õigele“ toidule, mis ahendab nii toiduvalikut kui ka elu, ehkki algas tervislikest kavatsustest.
- Ostlemissõltuvus (oniomaania) Kompulsiivne ostlemine tunnete leevendamiseks: elevust tekitav „jaht“, lühike kergendus ning pärast häbi ja võlad. Veel mitte ametlik diagnoos, kuid tõeline probleem.
P
- Paanikahäire Korduvad äkilised tugeva hirmu hood koos kiire südamekloppimise ja õhupuudusega ning pidev hirm nende ootamise ees.
- Paranoidne isiksushäire Pidev kahtlustavus ilma piisava aluseta: teiste kavatsusi tõlgendatakse vaenulikena ja usaldamine tundub ohtlik.
- Piiripealne isiksushäire Häire, mille puhul emotsioonid süttivad kiiresti ja tugevalt, suhted kõiguvad idealiseerimise ja pettumuse vahel ning minapilt on ebastabiilne.
- Pikaleveninud lein Lein, mis aasta või rohkem hiljem on endiselt sama terav ega lase ellu naasta. See ei ole nõrkus, vaid ravitav seisund.
- PMDH (premenstruaalne düsfooriline häire) PMS-i raske vorm: nädal või kaks enne menstruatsiooni naasevad igal kuul masendus, ärrituvus ja ärevus, mis tsükli algusega kaovad.
- Posttraumaatiline stressihäire (PTSH) Pärast vapustavat sündmust püsima jäänud seisund, kus mälestused tulevad tahtmatult tagasi ja keha jääb pidevasse valmisolekusse.
- Püromaania Korduv, eesmärgita süütamine pinge ja kergenduse tsükli tõttu. Väga haruldane häire: enamik süütajaid ei ole püromaanid.
R
S
- Selektiivne mutism Ärevushäire, mille puhul kodus vabalt rääkiv laps ei suuda teatud olukordades, näiteks lasteaias, järjekindlalt rääkida.
- Skisoafektiivne häire Seisund skisofreenia ja meeleoluhäirete vahel: psühhoosi sümptomid koos selgete depressiooni või mania episoodidega. Ravitav, sellega on võimalik elada.
- Skisofreenia ja psühhoosid Häired, mille puhul muutub tegelikkuse tajumine: hallutsinatsioonid, luulud, mõtlemise muutused. Ravitavad, eriti kui ravi alustatakse varakult.
- Skisoidne isiksushäire Sügav eemalolek suhetest ja kitsas tunnete väljendamine: üksindus ei ole siin müür, vaid valitud territoorium.
- Skisotüüpne häire Veidrad uskumused, ebatavalised kogemused ja ärevus inimeste seas, mis ei vähene ka tuttavatega.
- Somatisatsioon Päris kehalised sümptomid (valud, seedimine, südamerütm), mida tekitab või võimendab psühholoogiline pinge.
- Somnambulism (unes kõndimine) Episoodid, mil sügavast unest tõustakse üles ning kõnnitakse või tegutsetakse ärkamata. Sagedasem lapseeas ja enamasti ohutu.
- Sotsiaalärevushäire Tugev hirm olukordade ees, kus teised võivad jälgida ja hinnata, mis sunnib neid vältima ja ahendab elu.
- Spetsiifilised foobiad Tugev, ülemäärane hirm konkreetse objekti või olukorra ees, mis sunnib vältima ja hakkab dikteerima eluotsuseid.
- Sõltuv isiksushäire Kõikehõlmav vajadus, et teised hoolitseksid: raske on teha isegi igapäevaseid otsuseid, eriarvamus tundub ohtlik ja üksindus tekitab paanikat.
- Sõltuvused Seisund, kus aine või tegevus võtab käitumise üle: seda on vaja üha rohkem ja katsed vähendada ebaõnnestuvad hoolimata kahjust.
- Söömishäired Häirete rühm, mille puhul suhe toidu, kehakaalu ja kehaga hakkab juhtima mõtteid, emotsioone ja tervist.
- Sünnitusjärgne depressioon Depressioon, mis algab raseduse ajal või aasta jooksul pärast sünnitust: kurnatus, süütunne ja tühjus seal, kus „peaks olema õnn“.
T
- Terviseärevus (hüpohondria) Pidev hirm raske haiguse ees, mida ei rahusta ei uuringud ega arstide kinnitused.
- Tikid ja Tourette’i sündroom Tahtmatud korduvad liigutused või häälitsused (pilgutamine, tõmblused, köhatused), mis algavad enamasti lapsepõlves.
- Trihhotillomaania ja naha kiskumine Korduv juuste kiskumine või naha näppimine, mida ei õnnestu tahtejõuga peatada, kuigi kahju on juba näha.
- Tsüklotüümia Kroonilised meeleolu kõikumised tõusude ja languste vahel, bipolaarsest häirest leebemad, kuid aastaid kestvad.
U
- Uneapnoe Häire, mille puhul une ajal korduvad hingamispausid: keha äratab end öö jooksul sadu kordi ja päev algab jõuetult.
- Unehalvatus Lühiajaline võimetus liigutada uinudes või ärgates, sageli koos hirmutavate hallutsinatsioonidega. Kahjutu, kuigi kogemus on õudne.
- Unetus Püsivad raskused uinumise või läbimagamisega, mis korduvad vähemalt kolm ööd nädalas ja rikuvad päevast enesetunnet.
V
Õ
Ä
Ö
Otsingu või rühma järgi ei leitud midagi
Proovige mõnda teist sõna või tühjendage filtrid.
Täiendame loetelu pidevalt. Kas mõni teema on puudu? Kirjutage meile kontaktilehe kaudu.