Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Nartsissistlik isiksushäire: rohkem kui enesearmastus

Nartsissistlikud jooned (soov olla märgatud, tundlikkus kriitika suhtes, võistlushimu) on erineval määral omased kõigile. Häirest räägitakse alles siis, kui suurejoonelisus, imetlusvajadus ja empaatia puudumine muutuvad jäigaks, kogu elu läbivaks mustriks, mis kahjustab suhteid, tööd ja inimest ennast.

Oluline märkus kohe alguses: see lehekülg on mõeldud mõistmiseks, mitte teiste diagnoosimiseks. Abikaasale või ülemusele kleebitud silt „nartsissist“ ei ravi midagi; isiksushäireid diagnoosib ainult spetsialist põhjaliku hindamise käigus.

Kuidas häire avaldub?

Kliiniline pilt hõlmab enamikku järgmistest joontest, mis on püsivad alates noorest täiskasvanueast:

  • Paisutatud ettekujutus oma tähtsusest ja ootus, et teised seda tunnustaksid
  • Fantaasiad piiramatust edust, võimust ja erilisusest
  • Veendumus, et teda mõistavad ja hindavad ainult „erilised“ inimesed
  • Pidev imetlusvajadus ja sügav solvumine, kui seda ei saa
  • Õigustatuse tunne: reeglid ja järjekorrad on teiste jaoks
  • Teiste ärakasutamine oma eesmärkide nimel ja nõrgenenud empaatia
  • Kadedus või veendumus, et teised kadestavad teda
  • Fassaadi taga habras enesehinnang, mis kriitika peale puruneb ja muutub vihaks või häbiks

Jooned või häire?

Erinevus seisneb kolmes asjas: jäikus (muster ei muutu olukorra järgi), ulatus (läbib kõiki eluvaldkondi) ja kahju (kannatavad suhted, töö ja lõpuks ka inimene ise). Tugevad jooned ilma nende kolme tingimuseta on isiksuse värving, mitte diagnoos.

Tasub teada ka kahte avaldumisvormi: lisaks avatud, suurejoonelisele tüübile kirjeldatakse ka haavatavat tüüpi, mille puhul on ülekaalus tundlikkus kriitika suhtes, häbi ja vaikne õigustatuse tunne. Kõrvalt võib see paista pigem häbelikkusena kui „nartsissismina“.

Kas seda ravitakse?

Jah, kuigi tee ei ole kerge: peamine ravi on pikaajaline psühhoteraapia, mis tegeleb enesehinnangu reguleerimise, empaatia ja suhtemustritega. Abi juurde ei too inimest enamasti häire ise, vaid selle tagajärjed: depressioon, suhete purunemine, kriis tööl. See on hea võimalus muutustega alustada ja seda tasub kasutada.

Kui teie kõrval on selline inimene

Diagnoosimise asemel vaadake käitumist ja oma piire: kas suhtes on austus või ainult selle nõudmine ühes suunas? Selged piirid, oma tugivõrgustiku tugevdamine ja kui suhe teeb haiget, nõustamine iseendale on tõhusamad kui katsed teist „ümber kasvatada“. Kui suhtes esineb halvustamist, kontrolli või vägivalda, vaadake meie vaimse vägivalla testi ja selle juures olevaid abikontakte.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõrge enesehinnang on nartsissism?

Ei. Terve enesehinnang püsib iseenesest ning võimaldab tunnistada vigu ja rõõmustada teiste edu üle. Nartsissistlik muster toetub teiste imetlusele, seepärast murrab kriitika seda ja teiste edu tundub ohuna.

Kas meie nartsissismi test tuvastab häire?

Ei. Test mõõdab joonte väljendumist, mis on erineval määral olemas kõigil. Häire tähendab jooni pluss jäikust, ulatust ja kahju ning seda saab hinnata ainult spetsialist.

Kas nartsissistlik isiksushäire on seotud lähisuhtevägivallaga?

Mitte tingimata: enamik tugevate joontega inimesi ei ole vägivaldsed ja vägivaldsed on ka inimesed, kellel ei ole mingit häiret. Vaadake käitumist, mitte silti: halvustamine, kontroll ja vaikimisega karistamine on probleem sõltumata diagnoosist.

Allikad ja metoodika

Lehe koostas KõikTestid.ee toimetus allpool toodud allikate põhjal. See on hariv, mitte diagnostiline teave. Kuidas me sisu koostame, lugege metoodika lehelt.

Seotud häired

Seotud artiklid