Psühhoteraapia liigid
Selged ja allikatel põhinevad psühhoteraapia suundade kirjeldused (kokku 32): mis see on, keda see uuringute järgi aitab, kuidas seanss välja näeb, kui kaua teraapia kestab ja kuidas spetsialisti valida. Iga suuna juures leiate seotud häirete kirjeldused ja testid enda kontrollimiseks.
See teave on mõeldud harimiseks ega asenda spetsialisti konsultatsiooni. Ei tea, kust alustada? Tehke test „Kas mul on vaja psühholoogi?“.
Käitumis- ja kognitiivsed suunad
Struktureeritud, konkreetsetele eesmärkidele suunatud teraapiad, millel on kõige tugevam uuringute tugi.
Süvapsühholoogilised ja suhtekesksed suunad
Pikem töö juurpõhjustega: korduvate mustrite, tunnete ja enesetajuga.
Lühiajalised ja vestluspõhised suunad
Keskendunud töö konkreetse muutusega: vähem põhjuste analüüsi, rohkem lähimaid samme.
Perele, paarile ja grupile
Teraapiad, kus ei töötata üksi: ravitakse suhet või aitab grupp ise.
Keha- ja tähelepanukesksed suunad
Töö keha, aistingute ja tähelepanu kaudu, enamasti põhiravi kõrval.
Loovad ja lastele mõeldud suunad
Kui sõnadest jääb väheks: kunst, muusika ja mäng kui teraapia keel.
Milline suund mulle sobib?
Lühike vastus: enamasti on suunast olulisem hea spetsialist ja teie suhe temaga. Uuringud näitavad, et eri suundade tulemused on enamikul juhtudel sarnased, ning terapeutilise suhte kvaliteet on üks tugevamaid edu ennustajaid. Siiski on mõne seisundi jaoks sihipärased meetodid: foobiate ja paanika korral kaaluge esmalt kokkupuuteteraapiat, traumajärgse stressi korral EMDR-i või traumale keskendunud KKT-d, piiripealse isiksushäire korral DBT-d ning noorukite söömishäirete korral pereteraapiat. Spetsialisti valides küsige tema väljaõppe ja kogemuse kohta just teie murega ning seda, kuidas töö käima hakkab. Kui kahtlete, alustage ükskõik millise kvalifitseeritud spetsialistiga: ta aitab teil selgust saada.
Täiendame loetelu. Kas mõni suund on puudu? Kirjutage meile kontaktilehe kaudu.