ADHD test täiskasvanutele
Test on koostatud ASRS v1.1 (täiskasvanute ADHD küsimustik, mille lõi Maailma Terviseorganisatsioon koos Harvardi teadlastega) ja DSM-5 ADHD sümptomite loetelu põhjal. Küsimused kirjutas meie toimetus: need hõlmavad samu 18 sümptomivaldkonda ja neid hinnatakse sama loogikaga, ametlikku ASRS-i kasutavad aga spetsialistid.
Küsimused igapäevastest olukordadest käsitlevad raskusi tähelepanu hoidmise, organiseerituse, rahutuse ja impulsiivsusega viimase 6 kuu jooksul.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on see ADHD test?
ASRS v1.1 (ingl Adult ADHD Self-Report Scale) lõi Maailma Terviseorganisatsioon koos Harvardi meditsiinikooli teadlastega. See on maailmas kõige laialdasemalt kasutatav täiskasvanute ADHD sõelküsimustik. Selle testi küsimused kirjutas meie toimetus ASRS-i ülesehituse ja DSM-5 sümptomite loetelu põhjal: iga küsimus käsitleb ühte ADHD sümptomit, mida kirjeldatakse täiskasvanu igapäevaolukordade kaudu. Ametlikku ASRS-küsimustikku kasutavad spetsialistid.
Küsimustik hindab mõlemat ADHD sümptomite rühma: tähelepanematust (raskused keskendumise, organiseerimise ja tööde lõpetamisega, unustamine) ning hüperaktiivsust ja impulsiivsust (sisemine rahutus, kannatamatus, teiste katkestamine). Nagu ASRS-is, kehtib iga küsimuse puhul sageduspiir: punkt lisandub ainult siis, kui sümptom esineb piisavalt sageli, et olla oluline.
ADHD tunnused täiskasvanutel
ADHD-d (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) peetakse sageli „laste häireks“, kuid umbes kahel kolmandikul inimestest püsivad sümptomid ka täiskasvanueas. Täiskasvanute ADHD näeb välja teisiti kui laste oma: silmanähtava ülemäärase liikumise asemel esineb sagedamini:
- Pidev tööde edasilükkamine ja raskused nende lõpetamisega
- Kaootiline ajaplaneerimine, krooniline hilinemine
- Tähelepanu kiire hajumine vestlustes ja koosolekutel
- Asjade kaotamine, tähtaegade ja kohustuste unustamine
- Sisemine rahutus, suutmatus lõõgastuda
- Impulsiivsed otsused (ostud, töökohavahetused, sõnavõtud)
- Kiire ärritumine ja meeleolu kõikumine
- Madal enesehinnang aastaid korduvate „ebaõnnestumiste“ tõttu
Kuidas tulemust tõlgendada?
Testi tulemus näitab, mitu 18 hinnatud sümptomist esineb teie elus kliiniliselt olulise sagedusega. Mida rohkem punkte, seda suurem on tõenäosus, et teie raskused on seotud ADHD-ga.
Oluline on aga teada: ADHD diagnoosiks ei piisa sümptomitest „siin ja praegu“. Spetsialist hindab, kas sümptomid algasid lapsepõlves (enne 12. eluaastat), kas need esinevad vähemalt kahes eluvaldkonnas (nt tööl ja kodus) ning kas neid ei seleta muud põhjused: ärevus, depressioon, kilpnäärme häired, uneapnoe või pikaajaline stress. Just seepärast saab internetitest olla ainult esimene samm.
Mida teha, kui tulemus on kõrge?
Kui test näitab selgeid tunnuseid ja tähelepanuraskused segavad tegelikult teie elu, pöörduge psühhiaatri poole. Esimese sammuna võite oma muredest rääkida ka perearstiga.
Enne vastuvõttu on kasulik: panna kirja konkreetseid näiteid igapäevaelust, meenutada kooliaega (iseloomustused, vanemate tähelepanekud) ja salvestada selle testi tulemus. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt põhjalikku vestlust, küsimustikke ja mõnikord ka lähedaste küsitlemist.
Diagnoosist olenemata aitavad ADHD-laadsete raskuste puhul: tööde jagamine väikesteks sammudeks, välised meeldetuletused ja kalendrid, reegel „üks asi korraga“, regulaarne liikumine ja piisav uni.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see test saab ADHD-d diagnoosida?
Ei. Test on mõeldud esmaseks kontrolliks: see näitab, kas teie sümptomid on piisavalt sagedased, et tasuks pöörduda põhjalikuks hindamiseks. ADHD diagnoosi saab panna ainult psühhiaater.
Kas ADHD võib olla täiskasvanul, kellele lapsepõlves keegi diagnoosi ei pannud?
Jah, see on väga tavaline olukord. ADHD algab lapsepõlves, kuid paljud inimesed, eriti tüdrukud ja need, kelle sümptomid olid rohkem „sisemised“, kasvavad üles ilma diagnoosita ja saavad ADHD-st teada alles täiskasvanuna.
Mille poolest erineb ADHD tavalisest hajameelsusest?
Erinevus on püsivuses ja ulatuses. ADHD sümptomid on kaasas lapsepõlvest saati, esinevad peaaegu iga päev, mitmes eluvaldkonnas ja segavad päriselt (kaotatud töökohad, pooleli jäänud õpingud, pingelised suhted). Tavaline hajameelsus on enamasti ajutine ja seotud väsimuse või stressiga.
Kas ADHD avaldub naistel teisiti kui meestel?
Sümptomite olemus on sama, kuid naistel on sagedamini ülekaalus tähelepanematuse vorm ilma selge hüperaktiivsuseta, mistõttu nende ADHD jääb sagedamini märkamata ja diagnoositakse hiljem.
Kas see on ametlik WHO ASRS-küsimustik?
Ei. Ametlikus ASRS v1.1 on 18 küsimust, mida kasutavad spetsialistid. Selle testi küsimused kirjutas meie toimetus: need hõlmavad samu 18 DSM-5 sümptomivaldkonda samas järjekorras ja neid hinnatakse sama sageduspiiride loogikaga, kuid sõnastatud on need oma sõnadega ja igapäevaste näidetega. Esmaseks kontrolliks sellest piisab, täpse hindamise teeb arst.
Kas test on tasuta ja anonüümne?
Jah. Test on tasuta, registreerumist ei nõuta ja vastuseid ei saadeta kuhugi, arvutused tehakse ainult teie brauseris.
Kuhu pöörduda ADHD diagnoosi saamiseks?
Hindamise teeb psühhiaater. Esimese sammuna võite oma muredest rääkida perearstiga. Psühholoog või kliiniline psühholoog saab aidata sümptomitega toime tulla.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Kessler R. C. jt (2005). The World Health Organization Adult ADHD Self-Report Scale (ASRS). Psychological Medicine.
- Harvard Medical School. ASRS v1.1 skaala kirjeldus.
- American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th ed. (DSM-5): ADHD kriteeriumid.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.