Ärevuse test
Ärevuse taset mõõdab siin GAD-7 (generaliseerunud ärevushäire skaala), põhjalikult uuritud küsimustik, mida arstid ja psühholoogid üle kogu maailma kasutavad ärevuse esmaseks hindamiseks.
Test koosneb 7 küsimusest enesetunde kohta viimase 2 nädala jooksul. Tulemus näitab, kas teie ärevus võib olla tavapärasest tugevam ja kas tasub spetsialistiga nõu pidada.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on see ärevuse test?
GAD-7 (ingl Generalized Anxiety Disorder 7-item scale) küsimustiku, millel see test põhineb, lõi 2006. aastal Robert Spitzer koos kolleegidega. See on üks maailmas enim kasutatud ärevusküsimustikke, mida kasutavad perearstid, psühholoogid ja psühhiaatrid.
Kuigi GAD-7 loodi eelkõige generaliseerunud ärevushäire äratundmiseks, näitavad uuringud, et see tuvastab hästi ka teisi ärevushäireid: paanikahäiret, sotsiaalärevust, traumajärgset stressihäiret. Seetõttu sobib see suurepäraselt oma seisundi esmaseks hindamiseks.
Testi tulemus jääb vahemikku 0-21 punkti. Mida rohkem punkte, seda tugevamad on ärevuse tunnused. Piir, millest alates soovitatakse spetsialisti põhjalikumat hindamist, on 10 punkti.
Tavaline ärevus või ärevushäire?
Ärevus iseenesest ei ole haigus, vaid loomulik reaktsioon ohule või ebakindlusele, mis on aidanud inimkonnal ellu jääda. Enne eksamit, tööintervjuud või olulist otsust närvi minna on täiesti tavaline.
Ärevushäirest räägitakse siis, kui ärevus muutub püsivaks, raskesti kontrollitavaks ja olukorraga võrreldes ülemääraseks: inimene muretseb peaaegu iga päev kõikvõimalike asjade pärast, ei suuda lõõgastuda, magab halvasti ning ärevus segab töötamist või suhtlemist. Sageli esinevad ka kehalised sümptomid: südamepekslemine, lihaspinge, higistamine, seedehäired, peapööritus.
Ärevushäired on ühed kõige sagedasemad vaimse tervise probleemid: elu jooksul kogeb neid umbes iga neljas inimene. Samas on need ka ühed kõige paremini ravitavad.
Ärevuse ja depressiooni seos
Ärevus ja depressioon käivad sageli käsikäes: uuringud näitavad, et umbes pooltel depressiooni põdevatel inimestel on samal ajal ka märkimisväärne ärevus. Mõlemad häired mõjutavad samu ajusüsteeme ja võivad teineteist võimendada: pidev ärevus kurnab ja surub meeleolu alla, depressioon aga nõrgendab võimet muredega toime tulla.
Seepärast, kui teie ärevuse testi tulemus on kõrge, tasub teha ka depressiooni test. Nii saate oma emotsionaalsest seisundist terviklikuma pildi, mida saate spetsialistiga arutada.
Kuidas ärevust vähendada?
Kerget ja mõõdukat ärevust saab sageli märgatavalt vähendada eluviisi muutuste ja eneseabivõtetega:
- Hingamisharjutused: aeglane hingamine (4 sekundit sisse, 6 sekundit välja) aktiveerib närvisüsteemi rahustava osa
- Kehaline aktiivsus: regulaarne liikumine vähendab kergete sümptomite korral ärevust peaaegu sama tõhusalt kui ravimid
- Unehügieen: püsiv unerežiim ja ekraanide piiramine enne magamaminekut
- Kofeiini vähendamine: kohv ja energiajoogid võivad ärevuse sümptomeid jäljendada ja võimendada
- Muretsemisaeg: varuge päevas 15 minutit, et oma mured üles kirjutada, ja ülejäänud ajal suunake tähelepanu tagasi olevikku
- Piirake uudiste ja sotsiaalmeedia voogu, kui märkate, et see suurendab pinget
Millal abi otsida?
Kui ärevus kestab mitu nädalat või kauem, segab magamist, töötamist või suhtlemist või kui väldite hirmu tõttu üha rohkem olukordi, pöörduge spetsialisti poole. Esimene samm võib olla vestlus perearstiga, kuid võite pöörduda ka otse psühhiaatri või psühholoogi poole.
Tasuta emotsionaalne tugi telefoni teel: emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, vestelda saab ka veebis palunabi.ee), ööpäevaringne kriisitelefon 116 006 ning lastele ja noortele Lasteabi 116 111. Vahetu ohu korral helistage 112.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see test saab ärevushäiret diagnoosida?
Ei. GAD-7 on mõeldud esmaseks kontrolliks: see aitab hinnata ärevuse tugevust. Diagnoosi saab panna ainult spetsialist. Kõrge tulemus on märguanne nõu pidada, mitte diagnoos.
Kas ärevuse test on tasuta?
Jah, test on täiesti tasuta, registreerumist ei nõuta ja seda võib korrata nii palju, kui soovite.
Mille poolest erineb ärevus stressist?
Stress on reaktsioon konkreetsele ärritajale (tähtaeg, konflikt), mis vaibub, kui ärritaja kaob. Ärevusel ei ole sageli selget põhjust ja see püsib ka siis, kui tegelikku ohtu ei ole. Stressitaseme hindamiseks on meil eraldi stressitest.
Kas test sobib sotsiaalärevuse hindamiseks?
GAD-7 mõõdab üldist ärevuse taset, seega võib kõrge tulemus peegeldada ka sotsiaalärevust. Sotsiaalärevusel on aga omad eripärad (hirm hinnangute ees, olukordade vältimine), mida hindab täpsemalt spetsialist.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Mitu punkti on „normaalne“?
0-4 punkti loetakse minimaalseks ärevuseks ja 5-9 kergeks. Alates 10 punktist on soovitatav spetsialistiga nõu pidada, sest selline tase tähendab sageli kliiniliselt olulist ärevust.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Spitzer R. L., Kroenke K., Williams J. B., Löwe B. (2006). A brief measure for assessing generalized anxiety disorder: the GAD-7. Archives of Internal Medicine.
- Pfizer Inc. PHQ Screeners, ametlikud GAD-7 küsimustikud ja hindamisjuhised.
- Eestikeelne tõlge: KõikTestid.ee toimetus (ei ole skaala ametlik tõlge).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.