Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Kas mul on vaja psühholoogi? Test

Enamik inimesi jõuab psühholoogi juurde hilja: keskmiselt mitu aastat pärast esimesi raskusi. Kõige sagedasem põhjus ei ole raha ega aeg, vaid kahtlus: „ehk polegi veel nii hull“, „teistel on tõsisemad probleemid“, „saan ise hakkama“. See test on mõeldud just selle kahtluse jaoks: see aitab vaadata oma olukorda kõrvalt ja hinnata kolme asja, millele toetuvad ka spetsialistid, milleks on raskuste kestus, mõju elule ja see, kas enda aitamine veel toimib.

Vastake, mõeldes viimasele kuule. Test koosneb 12 küsimusest. Ja üks oluline märkus enne alustamist: psühholoogi juurde minekut ei pea „välja teenima“ piisavalt halva enesetundega. Kui soovite lihtsalt kellegagi professionaalselt oma elust rääkida, on see juba piisav põhjus.

Jaga:
12 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Kolm küsimust, millele otsus toetub

Kui spetsialistid hindavad, kas inimene vajab professionaalset abi, ei vaata nad diagnoose, vaid kolme lihtsat asja. Kestus: halb päev või nädal on elu, kuid enesetunne, mis püsib 2 nädalat või kauem, on juba seisund, mitte episood. Mõju toimetulekule: kas raskused muudavad teie tööd, suhteid, und, otsuseid? Mida rohkem valdkondi on puudutatud, seda vähem tasub oodata. Enda aitamise piirid: kui see, mis varem aitas (puhkus, sport, vestlused), enam ei aita või aitab üha lühemat aega, saavad sisemised ressursid otsa ja vaja on välist abi.

See test mõõdab just neid kolme asja. Ja veel üht, kõige olulisemat: mõtteid enesevigastamisest. Siin kehtib erandita reegel: sellised mõtted, isegi „ainult teoreetilised“, on piisav põhjus pöörduda viivitamata, sõltumata ülejäänud tulemusest.

Müüdid, mis takistavad abi otsimast

Neli kõige sagedasemat uskumust, mis hoiavad inimesi abist eemal, ja mis nendega valesti on:

  • „Teistel on tõsisemad probleemid“: abi ei ole piiratud ressurss, mida „tõsisematelt“ ära võtate; oma raskusi seestpoolt objektiivselt hinnata on võimatu, selleks ongi spetsialist
  • „Pean ise hakkama saama“: keegi ei ütle seda murtud jalaga inimesele; psüühika on organ ja selle raskused ei ole rohkem „tahtejõu küsimus“ kui nägemine või vererõhk
  • „Psühholoogi juurde lähevad ainult hullud“: enamik psühholoogi kliente on töötavad, toimetulevad inimesed, kellel on ärevuse, suhete või enesehinnanguga seotud küsimusi; diagnoos ei ole üldse vajalik
  • „Rääkimine ei muuda midagi“: tänapäevane teraapia ei ole „jutuajamine“, vaid struktureeritud töö, mille tõestatud tõhusus on võrreldav ravimite omaga ja mõju sageli pikemaajalisem

Psühholoog, psühhoterapeut või psühhiaater?

Kolm elukutset, mida aetakse sageli segi. Psühholoog nõustab, hindab seisundit ja õpetab toimetulekuviise: see on hea esimene kontakt enamiku raskuste korral. Psühhoterapeut on spetsialist (sageli psühholoog või arst), kes on läbinud täiendava pika psühhoteraapia väljaõppe: tema juurde minnakse pikemaks ja sügavamaks tööks kindla meetodiga, näiteks kognitiivse käitumisteraapiaga. Psühhiaater on arst: ta diagnoosib häireid ja määrab vajaduse korral ravimeid, näiteks mõõduka või raske depressiooni või bipolaarse häire korral.

Praktiline reegel: kui te ei tea, kust alustada, alustage psühholoogist, kes suunab teid vajaduse korral edasi. Esimeseks kontaktiks sobib ka perearst, kes saab olukorda hinnata ja aidata leida sobiva spetsialisti. Paljud spetsialistid nõustavad ka veebi teel.

Mida oodata esimeselt konsultatsioonilt?

Esimene kohtumine on vestlus, mitte protseduur: spetsialist küsib, mis teid tõi, kui kaua raskused on kestnud, kuidas need elu mõjutavad, mida olete proovinud. Te ei pea oskama „õigesti rääkida“, kõnet ette valmistama ega teadma, mis diagnoos teil võiks olla: öelda „ma ei tea, mis minuga on, aga tunnen end halvasti“ on täiesti piisav algus. Ka teil on õigus küsida: spetsialisti kogemuse, meetodi ja plaani kohta.

Ja veel üks oluline asi: spetsialisti võib vahetada. Teraapia tõhususe uuringutes on suhe terapeudiga üks tugevamaid edu tegureid, seega kui tunnete mõne kohtumise järel, et „see pole see inimene“, ei ole see märk, et teraapia ei toimi, vaid märk, et tasub otsida teine spetsialist. Kui teie küsimus puudutab rohkem paarisuhet, vaadake ka paariteraapia testi: see on eraldi, paaridele kohandatud abivorm.

Korduma kippuvad küsimused

Kas test ütleb, kas mul on tõesti psühholoogi vaja?

Test näitab, kui palju on teie olukorras objektiivseid märke, mille korral spetsialistid soovitavad abi otsida: pikaleveninud halb enesetunne, mõju elule, ammendunud enda aitamise võimalused. Kuid lõplik vastus on alati lihtsam, kui tundub: kui mõtlete psühholoogi peale, on tõenäoline, et vestlusest temaga oleks teile kasu. Madal tulemus ei keela minna ja kõrge tulemus ei tähenda diagnoosi.

Kust leida psühholoog?

Alustada võib perearstist, kes saab olukorda hinnata ja soovitada sobivat spetsialisti. Võite pöörduda ka otse psühholoogi, kliinilise psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhiaatri poole. Osa tööandjaid ja ülikoole pakub nõustamist ning tasuta emotsionaalset tuge saab telefonil 116 123 (iga päev kell 10-24) ja veebivestluses palunabi.ee.

Tahan pöörduda, aga kardan, et tööandja või ümberkaudsed saavad teada

Psühholoogidel ja arstidel on konfidentsiaalsuskohustus: teavet teie visiitide kohta ei anta ilma teie nõusolekuta ei tööandjale ega lähedastele. Kui see teeb siiski muret, võib alustada anonüümsest tugitelefonist ja küsida spetsialistilt esimesel kohtumisel otse, kuidas teie andmeid hoitakse.

Mille poolest erinevad tugitelefonid psühholoogist?

Tugitelefonid (emotsionaalse toe telefon 116 123, Ohvriabi kriisitelefon 116 006, lastele ja noortele Lasteabi 116 111) pakuvad emotsionaalset tuge siin ja praegu: ärakuulamist kõige raskemal hetkel, anonüümselt ja tasuta. Psühholoog teeb süsteemset tööd põhjustega. Need ei konkureeri, vaid täiendavad teineteist: telefon aitab öö üle elada, psühholoog aitab muutuda.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Wang P. S. jt (2005). Failure and delay in initial treatment contact after first onset of mental disorders. Archives of General Psychiatry, 62(6).
  • Cuijpers P. jt (2013). The efficacy of psychotherapy and pharmacotherapy in treating depressive and anxiety disorders: a meta-analysis of direct comparisons. World Psychiatry, 12(2).
Kas see test oli teile kasulik?