Heaolu test
Test on koostatud WHO-5, Maailma Terviseorganisatsiooni heaoluindeksi, idee põhjal. WHO-5 on üks lühemaid ja maailmas enim kasutatud heaolu küsimustikke: ainult 5 väidet positiivsete asjade kohta. Meie küsimused kirjutas toimetus: need hõlmavad samu viit valdkonda (meeleolu, rahu, energia, puhkus ja huvi igapäevaelu vastu) ja neid arvestatakse sama loogika järgi, kuid see ei ole ametlik WHO-5, seega pole tulemused otseselt võrreldavad.
Hinnake, kuidas olete end tundnud viimase 2 nädala jooksul. Vastake selle järgi, kuidas te end tegelikult tundsite, mitte kuidas sooviksite end tunda.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Millel see test põhineb?
WHO-5 (ingl WHO-5 Well-Being Index) on Maailma Terviseorganisatsiooni 1998. aastal avaldatud 5 väitega küsimustik, mis mõõdab subjektiivset psühholoogilist heaolu. See on tõlgitud rohkem kui 30 keelde ning seda kasutatakse nii teadusuuringutes kui ka arstide igapäevatöös üle kogu maailma.
Meie test võtab üle WHO-5 põhiidee: küsida ainult positiivsete asjade kohta, see tähendab meeleolu, rahu, energia, puhkuse ja huvi kohta. Küsimused ja vastusevariandid sõnastasime ise. Punktisumma jääb vahemikku 0-25 (selle saab teisendada 0 kuni 100 skaalale, korrutades 4-ga): mida rohkem, seda parem heaolu.
WHO-5 uuringutes on oluline piir 13 punkti 25-st (umbes 50 punkti 100-st): madalamat tulemust peetakse märguandeks teha põhjalikum depressiooni kontroll. Selles testis kasutame samu piire suunisena, kuid kuna küsimused on teised, ei ole tulemus ametliku WHO-5 tulemusega otseselt võrreldav.
Miks tasub mõõta heaolu, mitte ainult haigusi?
Vaimne tervis ei ole ainult haiguse puudumine. „Mul on depressioon“ ja „elan täisväärtuslikku elu“ vahel on lai hall ala: inimesel ei pruugi olla ühtegi diagnoosi, kuid ta elab ilma energia, rõõmu ja mõtteta. Just seda ala aitavad näha mõned lühikesed küsimused heaolu kohta.
Heaolu regulaarne mõõtmine toimib nagu kraadiklaas: see ei ütle, mis teil viga on, kuid näitab õigel ajal, et midagi on valesti. Heaolu langus võib ilmneda enne depressiooni sümptomeid, seega kui seda varakult märgata, piisab väiksematest muutustest.
Mis mõjutab igapäevast heaolu kõige rohkem?
Uuringud näitavad järjekindlalt, et igapäevast psühholoogilist heaolu mõjutavad kõige rohkem mõned lihtsad, kuid sageli unarusse jäetud asjad:
- Uni: kõige tugevam üksiktegur, sest isegi üks halb öö langetab meeleolu märgatavalt
- Liikumine: regulaarne kehaline aktiivsus parandab selgelt meeleolu
- Elavad suhted: suhete kvaliteet ennustab pikaajalist heaolu kõige usaldusväärsemalt
- Päevavalgus: eriti pimedal aastaajal; selle puudus surub meeleolu otseselt alla
- Mõtestatud tegevus: tunne, et see, mida teete, on kellelegi oluline
- Puhkuse rütm: heaolu ei kuku kokku tööst, vaid taastumise puudumisest
Millal on madal heaolu juba depressiooni märk?
Igaühel on halvemaid nädalaid, heaolu käib loomulikult üles ja alla. Muret peaks tekitama kestus ja sügavus: kui madal heaolu püsib üle kahe nädala, kui kaob huvi asjade vastu, mis varem rõõmu pakkusid, ning kui kannatavad uni ja isu, on tegemist juba depressiooni sümptomitega.
Sellisel juhul tehke depressiooni test, sest see põhineb arstide kasutataval PHQ-9 küsimustikul ja näitab sümptomite tugevust täpsemalt. Kui tulemus teeb murelikuks, pöörduge perearsti, psühholoogi või psühhiaatri poole.
Korduma kippuvad küsimused
Mille poolest erineb see test depressiooni testist?
Depressiooni test (PHQ-9) mõõdab haiguse sümptomeid, see test aga positiivset heaolu. Seda sobib täita regulaarselt ka siis, kui sümptomeid ei ole, ja madal tulemus on märguanne teha põhjalikum depressiooni test.
Milline tulemus on normaalne?
Täpseid norme sellel testil ei ole, sest selle küsimused on meie enda omad. Suunisena: WHO-5 uuringutes (skaalal 0-100) on rahvastiku keskmine heaolu sageli umbes 60-70 punkti, tulemus alla 50 on piir, millest alates soovitatakse depressiooni kontrolli, ning 28 või vähem punkti vastab sageli kliinilisele depressioonile. Selles testis on kasutatud sarnaseid piire, kuid võtke oma tulemust ligikaudsena.
Kui sageli tasub testi korrata?
Lühikest heaolu testi tasub korrata: täitke see iga 2-4 nädala järel, eriti pingelisel perioodil või eluviisi muutes. Tulemuste kõver ütleb rohkem kui üksik mõõtmine.
Kas 5 küsimust saavad tõesti midagi usaldusväärselt näidata?
WHO-5 uuringud (süstemaatilises ülevaates üle 200 teadusartikli) on näidanud, et 5 hästi valitud väidet nende valdkondade kohta peegeldavad usaldusväärselt üldist psühholoogilist heaolu ja reageerivad tundlikult selle muutustele. Meie test hõlmab samu valdkondi, kuid sõnastus on teine, seega sobib see pigem enda kontrollimiseks ja muutuste jälgimiseks kui täpseks mõõtmiseks.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Topp C. W., Østergaard S. D., Søndergaard S., Bech P. (2015). The WHO-5 Well-Being Index: A Systematic Review of the Literature. Psychotherapy and Psychosomatics.
- WHO Regional Office for Europe (1998). Wellbeing measures in primary health care: the DepCare Project.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.