Autismi test täiskasvanutele
Üha rohkem inimesi saab autismispektrist teada alles täiskasvanuna: nad tunnevad end ära oma laste diagnoosides, artiklites või on lihtsalt kogu elu tundnud, et teised suhtlevad justkui „teises keeles“. Täiskasvanud on autismispektri jooni sageli õppinud varjama, mistõttu jäävad need aastakümneteks märkamata.
See test põhineb AQ-10 küsimustikul: Cambridge’i ülikooli autismiuuringute keskuse loodud lühiküsimustikul, mida Ühendkuningriigi tervishoiujuhised (NICE) soovitavad täiskasvanute hindamisel esimese sammuna. Küsimused on kirjutanud meie meeskond: need hõlmavad samu viit valdkonda ja neid hinnatakse samamoodi, ametlikku AQ-10 kasutavad aga spetsialistid.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on see autismi test?
AQ-10 on autismispektri koefitsiendi (AQ) lühendatud versioon, mille lõi Simon Baron-Coheni juhitud Cambridge’i ülikooli autismiuuringute keskus. Täispikka 50 küsimusega AQ-d kasutavad teadlased uuringutes, Ühendkuningriigi NICE juhised aga soovitavad 10 küsimusega versiooni esimese sammuna täiskasvanute autismispektri häire hindamisel. Ametlikku AQ-10 kasutavad spetsialistid.
Selle testi küsimused on kirjutanud meie meeskond AQ-10 ülesehituse järgi: kaks küsimust igaühe kohta tähelepanu detailidele, tähelepanu ümberlülitamine, suhtlemine, kujutlusvõime ja sotsiaalsed oskused, kirjeldatuna igapäevaste olukordade kaudu. Nagu AQ-10 puhul, annab iga autismile omane vastus 1 punkti ja 6 punktist 10-st tasub kaaluda spetsialisti hindamist. Kuna küsimused on teised, ei saa teie tulemust otse võrrelda ametliku AQ-10 tulemusega.
Autismispektri tunnused täiskasvanutel
Täiskasvanutel näeb autismispekter sageli välja teisiti kui lastel, sest paljud on õppinud end „maskeerima“: teadlikult kopeerima sotsiaalseid reegleid, mis teistel tulevad iseenesest. Iseloomulikud jooned:
- Suhtlemine kurnab, pärast kohtumisi on vaja pikalt üksinda taastuda
- Vihjeid, irooniat ja „ridade vahelt“ öeldut on raske tabada; tahaks, et inimesed räägiksid otse
- Silmside on ebamugav või teadlikult harjutatud
- Tugev vajadus kindlate harjumuste ja etteaimatavuse järele; ootamatud muutused tekitavad ebaproportsionaalset stressi
- Sügavad, intensiivsed huvid, millele võib väsimata pühendada tunde
- Tundlikkus aistingute suhtes: helid, valgus, materjalid või lõhnad häirivad rohkem kui teisi
- Sotsiaalsete reeglite järgimine „päheõpitult“, mitte intuitiivselt
- Otsekohesus, mida ümbritsevad peavad vahel järskuseks
Miks saadakse diagnoos alles täiskasvanuna?
Veel paarkümmend aastat tagasi oli arusaam autismist kitsas: diagnoosi said enamasti poisid, kellel olid selged raskused. Leebemate joontega, hea intellekti ja osava maskeerimisega inimesed (eriti naised, kelle puhul spekter avaldub sageli peenemalt) jäid märkamata. Nad kasvasid üles, pidades end „imelikuks“, „ebasotsiaalseks“ või „liiga tundlikuks“.
Täiskasvanuna saadud diagnoos on sageli pööre paremuse poole: see seletab kogu elu kaasas käinud raskusi, aitab lõpetada enda süüdistamise ja valida keskkonda oma loomuse järgi, selle asemel, et pidevalt kedagi teist mängida. Uuringutes on just pidevat maskeerimist seostatud kurnatuse, ärevuse ja depressiooniga.
Kuhu pöörduda hindamiseks?
Täiskasvanute autismispektri hindamisega tegeleb psühhiaater, sageli koostöös kliinilise psühholoogiga. Esimese sammuna võite oma muredest rääkida ka perearstiga. Hindamine hõlmab tavaliselt põhjalikku vestlust lapsepõlve ja praeguse elu kohta, küsimustikke ning mõnikord ka lähedaste küsitlemist.
Kasulik teada: autismispekter esineb sageli koos ADHD, ärevushäirete või depressiooniga, seega tasub hinnata ka neid valdkondi (meie ADHD ja ärevuse test võivad olla hea esimene samm). Kui otsisite teavet „Aspergeri sündroomi“ kohta, siis seda terminit ei kasutata alates 2013. aastast eraldi diagnoosina; täpsemalt kirjutame sellest Aspergeri testi lehel.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see test saab autismi diagnoosida?
Ei. See test on mõeldud esmaseks kontrolliks: see näitab, kas teie jooned ulatuvad piirini, millest alates soovitatakse põhjalikku hindamist. Diagnoosi panevad spetsialistid pärast põhjalikku uuringut, mis hõlmab ka lapsepõlve kohta käivat teavet.
Sain 6 või rohkem punkti: mida see tähendab?
See tähendab, et teie jooned ulatuvad sõelpiirini ja tasub kaaluda spetsialisti poole pöördumist, eriti kui need eripärad on olnud teiega lapsepõlvest saati ja raskendavad igapäevaelu. See ei ole veel diagnoos: sarnase tulemuse võivad anda ka ärevus, ADHD või muud põhjused.
Kas see on ametlik AQ-10?
Ei. Ametliku AQ-10 lõi Cambridge’i ülikooli autismiuuringute keskus ja seda kasutavad spetsialistid. Selle testi küsimused on kirjutanud meie meeskond: need hõlmavad samu viit valdkonda samas järjekorras ja neid hinnatakse samamoodi, kuid sõnastus on teine ja kasutab igapäevaseid näiteid, mistõttu tulemusi ei saa otse võrrelda. Esmaseks kontrolliks sellest piisab, põhjaliku hindamise teeb aga spetsialist.
Mille poolest erinevad autism ja Aspergeri sündroom?
Alates 2013. aastast (DSM-5) ei ole Aspergeri sündroom enam eraldi diagnoos, sellest sai autismispektri häire osa. Varem tähistas see termin spektri vormi, mille puhul kõne areng ei olnud hilinenud. Täpsemalt kirjutame sellest oma Aspergeri testi lehel.
Kas autism avaldub naistel teisiti?
Sageli avaldub see peenemalt: naised maskeerivad end sagedamini intensiivselt ja nende huvid tunduvad „sotsiaalselt vastuvõetavamad“, mistõttu diagnoos hilineb või jääb üldse panemata. Kui testi tulemus on kõrge ja oma elulugu tundub tuttav, on hindamine naiste jaoks sama oluline.
Kas autismi jooned võivad tekkida täiskasvanueas?
Ei, spektri jooned on olemas lapsepõlvest saati, kuigi neid võidakse märgata alles täiskasvanuna (kui elu olud muutuvad või maskeerimiseks enam jõudu ei jätku). Äkki tekkinud suhtlemisraskustel on muud põhjused, näiteks ärevus, depressioon või läbipõlemine.
Kas test on tasuta ja anonüümne?
Jah, test on tasuta, registreerumist ei nõuta ja vastuseid ei saadeta kuhugi: arvutused tehakse ainult teie brauseris.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Allison C., Auyeung B., Baron-Cohen S. (2012). Toward brief "red flags" for autism screening: The Short Autism Spectrum Quotient and the Short Quantitative Checklist in 1,000 cases and 3,000 controls. Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry, 51(2), 202-212.
- NICE (2012, uuendatud 2021). Autism spectrum disorder in adults: diagnosis and management (CG142).
- Autism Research Centre, University of Cambridge. AQ küsimustikud (ametlik AQ-10 spetsialistidele).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.