Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Bipolaarse häire test

Bipolaarne häire on meeleoluhäire, mille puhul depressiooniepisoodid vahelduvad ebatavaliselt ülevate meeleolu- ja energiaperioodidega (maania või selle leebem vorm, hüpomaania). See jääb sageli aastateks ära tundmata, sest inimesed otsivad abi alles depressioonifaasis, ülevad perioodid tunduvad aga lihtsalt „heade päevadena“.

Testi 15 küsimust järgivad MDQ küsimustikku (meeleoluhäirete küsimustik), mis on maailmas kõige laialdasemalt kasutatav bipolaarse häire sõeltest.

Jaga:
15 küsimust ~3 min. Tasuta MDQ

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on see bipolaarse häire test?

MDQ (ingl Mood Disorder Questionnaire) küsimustiku lõi 2000. aastal psühhiaater Robert Hirschfeldi juhitud teadlaste meeskond. Tänapäeval on see maailmas kõige laialdasemalt kasutatav bipolaarse häire sõelküsimustik, mida on kontrollitud paljudes uuringutes ja tõlgitud kümnetesse keeltesse.

MDQ uurib, kas olete kogenud maania- või hüpomaaniaepisoodi, perioodi, mil meeleolu ja energia olid ebatavaliselt kõrgel. Positiivne tulemus eeldab kolme tingimust: vähemalt 7 tunnust 13-st, nende esinemist samal ajavahemikul ja vähemalt mõõdukaid probleeme, mida need tekitasid. Just see kombinatsioon eristab võimalikku häiret tavalisest „hea nädala“ tundest.

Bipolaarne häire: mis see on?

Bipolaarne häire (varasema nimetusega maniakaal-depressiivne psühhoos) on krooniline meeleoluhäire, mida põeb umbes 1-2% inimestest. Sellele on omased vahelduvad episoodid: depressioonifaasid (masendunud meeleolu, energiapuudus, lootusetus) ning maania- või hüpomaaniafaasid (ülev või ärrituv meeleolu, vähenenud unevajadus, kihutavad mõtted, impulsiivsed otsused).

Eristatakse kahte põhitüüpi. I tüüpi bipolaarsele häirele on omased täielikud maaniaepisoodid, mis on nii tugevad, et häirivad tõsiselt elu või nõuavad haiglaravi. II tüübile on omane hüpomaania: leebemad tõusud, mis võivad ümbritsevatele tunduda lihtsalt „energilise perioodina“, kuid vahelduvad raskete depressioonidega. Just II tüüp jääb kõige sagedamini ära tundmata: inimene pöördub arsti poole depressiooni pärast ega tule selle pealegi, et tõusudest rääkida.

Maania ja hüpomaania tunnused

Maania- või hüpomaaniaepisoodi ajal erineb inimene selgelt oma tavapärasest „minast“ vähemalt mitu päeva järjest:

  • Ebatavaliselt ülev, eufooriline või vastupidi väga ärrituv meeleolu
  • Vähenenud unevajadus: piisab 3-4 tunnist ja energiat jagub
  • Kiire, rohke kõne; kihutavad, hüplevad mõtted
  • Suurenenud enesekindlus, suurejoonelised plaanid
  • Suurenenud aktiivsus: palju projekte, töid ja suhtlust korraga
  • Impulsiivsed ja riskantsed otsused: rahaga pillamine, hasartmängud, läbimõtlemata kohustused
  • Kergesti hajuv tähelepanu

Mille poolest erineb bipolaarne häire meeleolu kõikumisest?

Kõigil inimestel kõigub meeleolu, see on tavaline. Erinevuse määravad episoodide ulatus ja kestus: bipolaarse häire faasid kestavad päevi või nädalaid (mitte tunde), muudavad selgelt inimese käitumist, mõtlemist ja energiat ning jätavad tõsiseid tagajärgi (kulutatud raha, purunenud suhted, kaotatud töökohad), depressioonifaasis aga võib inimene kaotada isegi võime igapäevaeluga toime tulla.

Teine oluline erinevus tavalisest (unipolaarsest) depressioonist: bipolaarse häire depressioonifaas näeb välja täpselt samamoodi, seega ainult depressiooni sümptomite hindamisest ei piisa. Kui teil on korduvad depressioonid, tasub end kontrollida ka tõusuepisoodide suhtes, sest sellest sõltub õige ravi. Alustuseks võite teha nii depressiooni testi kui ka selle testi.

Millal abi otsida?

Pöörduge psühhiaatri poole, kui teil esinevad korduvad meeleoluepisoodid selgete tõusude ja langustega, lähedased märkavad perioode, mil te pole „päris teie ise“, või kui selle testi tulemus on positiivne. Esimese sammuna võite oma muredest rääkida ka perearstiga.

Bipolaarne häire on kogu elu kestev, kuid edukalt kontrolli all hoitav seisund: meeleolu stabiliseerivad ravimid koos psühhoteraapia ja päevarežiimi hoidmisega (eriti une!) võimaldavad enamikul inimestel elada täisväärtuslikku elu. Kõige olulisem on täpne diagnoos: äratundmata bipolaarset häiret ravitakse sageli ainult antidepressantidega, mis ilma meeleolu stabilisaatoriteta võivad isegi maaniaepisoode esile kutsuda.

Tasuta emotsionaalne tugi: emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, vestelda saab ka veebis palunabi.ee) ja ööpäevaringne kriisitelefon 116 006. Vahetu ohu korral helistage 112.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test saab bipolaarset häiret diagnoosida?

Ei. MDQ on mõeldud esmaseks kontrolliks: see näitab, kas teie kogemus vastab bipolaarse häire pildile ja kas tasub pöörduda põhjalikuks hindamiseks. Diagnoosi saab panna ainult psühhiaater.

Mille poolest erinevad bipolaarse häire I ja II tüüp?

I tüübile on omased täielikud maaniaepisoodid, mis on nii tugevad, et häirivad tõsiselt elu. II tüübile on omane leebem hüpomaania, mis vaheldub raskete depressioonidega. II tüüp jääb sagedamini ära tundmata, sest tõusud tunduvad lihtsalt „heade nädalatena“.

Kas bipolaarne häire on välja ravitav?

See on krooniline seisund, kuid seda saab edukalt kontrolli all hoida: meeleolu stabilisaatorid, psühhoteraapia ja päevarežiimi (eriti une) hoidmine võimaldavad enamikul inimestel elada stabiilset ja täisväärtuslikku elu ilma episoodideta või harvade ja leebete episoodidega.

Miks jääb bipolaarne häire nii kauaks ära tundmata?

Sest inimesed otsivad abi depressioonifaasis, tõuse aga ei pea nad probleemiks: vastupidi, neid tajutakse kui „oma parimat mina“. Keskmiselt kulub esimestest sümptomitest õige diagnoosini 6-10 aastat. Just selleks ongi olemas sellised sõeltestid nagu MDQ.

Kas meeleolu kõikumine päeva jooksul võib olla bipolaarne häire?

Tõenäoliselt mitte, sest bipolaarse häire episoodid kestavad päevi või nädalaid, mitte tunde. Kiire kõikumine päeva jooksul on sagedamini seotud stressi, unepuuduse, raskustega emotsioonide juhtimisel või muude seisunditega.

Kas test on tasuta ja anonüümne?

Jah, test on tasuta, registreerumist ei nõuta ja vastuseid ei saadeta kuhugi: arvutused tehakse ainult teie brauseris.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?

Seotud artiklid