Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Depressiooni test

Test põhineb PHQ-9 küsimustikul (patsiendi terviseküsimustik), mis on üks maailmas enim kasutatud ja põhjalikumalt uuritud depressiooniküsimustikke. Arstid ja psühholoogid kasutavad seda iga päev üle kogu maailma.

Test koosneb 9 küsimusest enesetunde kohta viimase 2 nädala jooksul. Vastused annavad punkte ja tulemus näitab, kas teie seisund võib vastata depressiooni tunnustele ning kui tugevad need on.

Jaga:
9 küsimust ~2 min. Tasuta PHQ-9

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on see depressiooni test?

PHQ-9 (ingl Patient Health Questionnaire-9) on üks maailma kõige põhjalikumalt uuritud depressiooniküsimustikke ja selle testi alus. Selle lõid 2001. aastal teadlased Kurt Kroenke, Robert Spitzer ja Janet Williams ning tänapäeval kasutatakse seda raviasutustes rohkem kui 30 keeles.

Testi iga küsimus vastab ühele depressiooni ametlikest diagnostilistest kriteeriumidest. Vastates märgite, kui sageli on teid viimase kahe nädala jooksul häirinud teatud sümptomid, alates masendusest kuni une või isu muutusteni. Punktisumma (0-27) näitab depressiooni tunnuste tugevust.

Uuringud näitavad, et PHQ-9 tundlikkus ja spetsiifilisus raske depressiooni tuvastamisel on umbes 88%, mis tähendab, et test eristab üsna täpselt inimesi, kellel tasub minna põhjalikumale hindamisele. Siiski ei saa ükski internetis tehtav psühholoogiline test asendada arsti vastuvõttu.

Depressiooni kõige sagedasemad tunnused

Depressioon ei ole lihtsalt halb tuju või laiskus. See on haigus, mis muudab mõtlemist, tundeid ja isegi füüsilist enesetunnet. Depressiooni tunnused kestavad tavaliselt üle kahe nädala ja esinevad peaaegu iga päev:

  • Pidev kurbus, tühjuse- või lootusetusetunne
  • Kadunud huvi tegevuste vastu, mis varem rõõmu pakkusid
  • Unehäired: unetus või vastupidi liiga pikk magamine
  • Väsimus ja energiapuudus isegi pärast puhkamist
  • Isu ja kehakaalu muutused
  • Raskused keskendumise ja otsustamisega, mälu halvenemine
  • Süütunne, väärtusetuse tunne, enda süüdistamine
  • Aeglustunud liigutused ja kõne või vastupidi tugev rahutus
  • Mõtted surmast või enesetapust

Kuidas testi tulemusi tõlgendada?

PHQ-9 tulemused jagunevad viide rühma: 0-4 punkti on minimaalsed tunnused, 5-9 kerged, 10-14 mõõdukad, 15-19 mõõdukalt rasked ja 20-27 rasked depressiooni tunnused.

Piir, millest alates spetsialistid soovitavad põhjalikumat hindamist, on enamasti 10 punkti. Oluline on aga mõista: kõrge tulemus ei tähenda diagnoosi ja madal tulemus ei taga, et kõik on korras. Depressiooni diagnoosi saab panna ainult spetsialist, kes hindab kogu teie olukorda, sümptomite kestust ja muid võimalikke põhjusi (nt kilpnäärme talitluse häireid või vitamiinipuudust, mille sümptomid võivad olla sarnased).

Tulemusest on teile kõige rohkem kasu lähtepunktina: võite seda näidata arstile või kasutada oma enesetunde jälgimiseks, näiteks korrata testi iga kahe nädala tagant ja vaadata, kas seisund paraneb.

Mille poolest erineb see test Becki ja Burnsi depressioonitestidest?

Becki depressiooniküsimustik (BDI-II) on üks tuntumaid depressiooniküsimustikke, mille lõi psühhiaater Aaron Beck. Selles on 21 küsimust, kuid küsimustik on autoriõigusega kaitstud, nii et seda tohivad seaduslikult kasutada ainult litsentsi ostnud asutused ja spetsialistid. Seetõttu ei leia te usaldusväärsetelt lehtedelt selle tasuta versiooni.

Burnsi depressiooni kontrollnimekiri (Burns Depression Checklist) on psühhiaater David Burnsi koostatud küsimustik, mis avaldati tema raamatus „Feeling Good“. Ka see on autoriõigusega kaitstud teos, mis on mõeldud kasutamiseks koos raamatuga.

Meie kasutatav PHQ-9 on avalikult kättesaadav ja tasuta, sest selle autorid lubavad küsimustikku vabalt kasutada kliinilises praktikas ja hariduslikel eesmärkidel. Kõige olulisem on see, et teadusuuringute järgi ei jää PHQ-9 täpsus alla ei Becki ega Burnsi küsimustikule ning mõnes mõttes (lühidus, vastavus ametlikele diagnostilistele kriteeriumidele) on see isegi mugavam.

Millal ja kust abi otsida?

Kui depressiooni tunnused kestavad üle kahe nädala ja segavad töötamist, õppimist või suhteid, pöörduge spetsialisti poole. Esimene samm võib olla vestlus perearstiga, kuid võite pöörduda ka otse psühhiaatri või psühholoogi poole.

Kui tunnete end väga halvasti või tekivad mõtted enesetapust, saate tasuta emotsionaalset tuge emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonilt 116 123 (iga päev kell 10-24, vestelda saab ka veebis palunabi.ee). Ööpäevaringselt aitab kriisitelefon 116 006, lastele ja noortele Lasteabi 116 111. Vahetu ohu korral helistage 112.

Abi otsimine ei ole nõrkuse, vaid enda eest hoolitsemise märk. Depressiooni saab edukalt ravida ja enamik inimesi, kes saavad sobivat abi, naasevad täisväärtusliku elu juurde.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test saab depressiooni diagnoosida?

Ei. Test on mõeldud esmaseks kontrolliks: see aitab hinnata, kas teie enesetunne võib viidata depressiooni tunnustele. Diagnoosi saab panna ainult arst või kliiniline psühholoog, kes hindab kogu teie olukorda.

Kas depressiooni test on tasuta?

Jah, test on täiesti tasuta ja võite seda teha piiramatu arv kordi. Registreeruda ei ole vaja.

Kas minu vastuseid salvestatakse kuskil?

Ei. Kõik arvutused tehakse ainult teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi. Kui lehe sulgete, kaovad need.

Mille poolest erineb see test Becki depressioonitestist?

Becki depressiooniküsimustik (BDI-II) on autoriõigusega kaitstud ja seaduslikult kättesaadav ainult spetsialistidele. Meie kasutatav PHQ-9 on tasuta, avalikult kättesaadav ja teadusuuringute järgi sarnase täpsusega.

Kas test sobib noorukitele?

PHQ-9 on mõeldud eelkõige täiskasvanutele. Noorukitele alates 12. eluaastast kasutatakse kohandatud versiooni (PHQ-A), seega alla 18-aastaste puhul tuleks tulemusse suhtuda ettevaatusega ja kindlasti rääkida täiskasvanu või spetsialistiga.

Kui sageli võin testi korrata?

Test hindab viimase 2 nädala enesetunnet, seega ei ole mõtet seda korrata sagedamini kui iga 1-2 nädala järel. Regulaarne kordamine aitab jälgida, kas enesetunne paraneb.

Mida teha, kui sain palju punkte?

Ärge sattuge paanikasse: kõrge tulemus ei ole veel diagnoos, kuid see on tõsine märguanne, et peaksite enda eest hoolitsema. Pöörduge perearsti või psühhiaatri poole. Kui tekivad mõtted enesetapust, helistage 116 123 (iga päev kell 10-24) või ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006, vahetu ohu korral 112.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?

Seotud artiklid