9. juuni 2026
Läbipõlemine või depressioon? Mis vahe on ja mida teha
Väsimus, apaatia, „ei taha enam midagi“. Kas see on läbipõlemine või juba depressioon? Selged erinevused, miks neid eristada ja kaks eri tegevusplaani.
Loe artiklitSisestage vähemalt 2 tähte. Otsime 313 testi ja 36 artikli hulgast.
↑ ↓ vali, Enter ava, Esc sulge. Otsingu avab ka klahv /
Depressioon on üks sagedasemaid ja samal ajal kõige enam valesti mõistetud seisundeid. Väljastpoolt näib see sageli laiskuse või „halva iseloomuna“, seestpoolt aga tundub isikliku süüna. Just seetõttu kulub esimestest sümptomitest abini keskmiselt mitu aastat ja nende artiklitega tahame seda teed lühendada.
Leiate tekste selle kohta, kuidas depressiooni sümptomeid ära tunda, mille poolest see erineb läbipõlemisest ja hooajalisest väsimusest, kuidas mõista bipolaarset häiret ja, mis kõige tähtsam, kuidas aidata lähedast inimest, kes on haige. Iga artikkel on seotud testiga enda kontrollimiseks ja näitab, kust abi leida.
9. juuni 2026
Väsimus, apaatia, „ei taha enam midagi“. Kas see on läbipõlemine või juba depressioon? Selged erinevused, miks neid eristada ja kaks eri tegevusplaani.
Loe artiklit1. detsember 2025
Mida depressiooniga inimesele öelda ja mida mitte, kuidas aidata tal abi saada, mida teha, kui ta räägib surmast, ja kuidas ise vastu pidada.
Loe artiklit28. oktoober 2025
Miks sügisel tahaks ainult magada ja süsivesikuid süüa? Hooajalise depressiooni tunnused, erinevus talvisest väsimusest, valgusteraapia ja muud abinõud.
Loe artiklit15. juuli 2025
Millal on meeleolu kõikumine bipolaarne häire? Maania ja depressiooni episoodid, I ja II tüüp ning miks õige diagnoosini jõudmine võtab aastaid.
Loe artiklit2. jaanuar 2024
Mille poolest erineb sünnitusjärgne depressioon „baby blues’ist“, kuidas seda ära tunda (ka isadel) ja miks see ei ole emaks olemise läbikukkumine.
Loe artiklitOtsingu järgi selle teema artikleid ei leitud. Proovige mõnda teist sõna või otsige kõigist artiklitest.
Kurbus tuleb lainetena, reageerib oludele ja möödub. Depressioon on püsiv (vähemalt kaks nädalat, suurema osa päevast), ei reageeri isegi headele uudistele ning haarab lisaks meeleolule ka energiat, und, isu ja mõtlemist. Eristav küsimus on: kas suudate veel millestki rõõmu tunda?
Alustage perearstist või pöörduge psühhiaatri, psühholoogi või psühhoterapeudi poole. Kui tunnete end väga halvasti, pakub emotsionaalset tuge telefon 116 123 (iga päev kell 10-24), kriisiolukorras aitab ööpäev läbi Ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja otsese ohu korral helistage 112.
Olge tema kõrval ilma teda „parandamata“, pakkuge konkreetset abi (mitte „ütle, kui midagi vaja on“) ja aidake tal spetsialistini jõuda. Vältige fraase „võta end kokku“ või „teistel on veel hullem“. Selle kohta on selles teemas eraldi põhjalik artikkel.