Eesti november ja detsember: valget aega jääb päevas üha vähemaks, Tallinnas on aasta lühimal päeval valgust vaid veidi üle kuue tunni, päike on harv külaline ja te märkate, et tahaks ainult magada, süüa ja et kõik jätaksid teid rahule. Tuttav? Põhjapoolsetel laiuskraadidel elavate inimeste puhul ei ole see iseloomu nõrkus, vaid füsioloogia: hooajaline depressioon (SAD, seasonal affective disorder) ja selle leebem õde „talvemasendus“ puudutavad märkimisväärset osa inimestest ning neile on olemas konkreetsed ja hästi uuritud lahendused.
Kes on süüdi: valgusenälg
Mehhanism on üsna selge. Valgus on sisemise kella peamine dirigent: hommikune ere valgus „käivitab“ päeva, pärsib unehormooni melatoniini ja toetab serotoniini ainevahetust. Talvel lähevad paljud tööle hämaras, tulevad koju pimedas ja saavad päevavalgust ainult kontoriakna kaudu. Toavalgustus siin ei aita: siseruumides on vaid 100 kuni 500 luksi, õues isegi pilvisel talvepäeval 1000 kuni 5000 ja päikesepaistelisel päeval kümneid tuhandeid.
Tundlikumatel inimestel on tulemus selline: kell „triivib“, melatoniini toodetakse liiga kaua (sellest päevane unisus) ja serotoniinisüsteem vaibub (sellest tuju ja isu süsivesikute järele). SAD vaevab sagedamini naisi ja nooremaid täiskasvanuid ning kalduvus on sageli perekondlik.
Kuidas ära tunda (ja mille poolest see erineb „tavalisest“ depressioonist)
Hooajalisel depressioonil on omapärane käekiri, mis on paljuski klassikalisele depressioonile vastupidine:
- Uni: mitte unetus, vaid liigne magamine, sest magate 9 või 10 tundi ja ikka on raske ärgata.
- Isu: mitte kadunud, vaid suurenenud, eriti isu süsivesikute ja maiustuste järele ning talvine kaalutõus.
- Energia: tinane raskus, „aku on tühi“ kohe hommikust peale.
- Lisanduvad tavalised depressiooni tunnused: masendunud meeleolu, huvi kadumine, inimestest eemaldumine, keskendumisraskused.
- Ja kõige olulisem on hooajaline muster: sümptomid algavad sügisel (enamasti oktoobris või novembris), kestavad talve läbi ja hajuvad kindlalt kevadel, vähemalt kaks aastat järjest sama rütmiga.
Hinnake end objektiivselt: depressiooni test (PHQ-9) näitab sümptomite sügavust ja heaolu test (WHO-5) üldist tausta ning talvel tasub neid korrata kord kuus. Kui tulemused on kõrged sõltumata aastaajast, ei ole tegemist SAD-iga ja tuleks pöörduda arsti poole. Ja üks meditsiiniline märkus: pidevat talvist väsimust tasub vähemalt korra kontrollida ka vereanalüüsidega (kilpnääre, D-vitamiin, raud), sest nende puudujäägid armastavad end hooajalise depressioonina maskeerida.
Abinõu nr 1: valgusteraapia
Kõige tõhusam SAD-ile omane abinõu on ereda valguse lamp: 10 000 luksi, 20 kuni 30 minutit igal hommikul (mida varem pärast ärkamist, seda parem), 30 kuni 60 sentimeetri kauguselt, nii et valgus langeb silmadesse küljelt või eest (otse vaatama ei pea, samal ajal võib hommikust süüa, lugeda või töötada). Uuringutes on valgusteraapia SAD-i korral antidepressantidega samaväärne ja mõju on sageli tunda ühe-kahe nädala jooksul. Lampi valides vaadake, kas see annab märgitud kauguselt 10 000 luksi, kas sellel on UV-filter ja piisavalt suur valgustav pind. Kasutada tasub oktoobrist märtsini iga päev, sest see on rutiin, mitte kuur.
Kaks nüanssi: õhtul või liiga kaua kasutades võib kella „nihutada“ ja und halvendada (seepärast on parem hommikuti), ning bipolaarse häirega inimestel tohib valgusteraapiat kasutada ainult arstiga nõu pidades (see võib esile kutsuda tõusuepisoode).
Kogu arsenal
- Õuevalgus on tasuta versioon. 30 kuni 60 minutit õues päeva esimesel poolel (lõunapaus on suurepärane võimalus) annab rohkem lukse kui ükski lamp. Kõige parem liikudes, sest jalutuskäik kahekordistab kasu.
- Liikumine on tõendusmaterjali poolest teine SAD-i abinõu: regulaarne aeroobne koormus mõjub nii tujule kui ka energiale ning koos päevavalgusega (jooksmine, kõndimine õues) toimib see kahekordselt.
- Unerütmi ankur. Püsiv ärkamisaeg ja valgus kohe pärast ärkamist ei lase kellal „ära triivida“ (kui teie kronotüüp on õhtune, surub talv seda veelgi rohkem, kontrollige). Nädalavahetuseti pikalt magamine süvendab SAD-i.
- D-vitamiin. Eesti laiuskraadil jääb seda talvel enamikul inimestel puudu, nii et toidulisandid (annuse on kõige parem valida vereanalüüsi põhjal) on põhjendatud baasabinõu, kuigi ainult nendega SAD-i välja ei ravi.
- Sotsiaalne kalender. Talvel kohtumised „vajuvad“ ise ära ja eraldatus toidab depressiooni. Toimivad ainult ette planeeritud regulaarsed kohtumised (iganädalane huviring, trenn sõbraga), sest talvel kaotab spontaansus diivanile.
- Süsivesikute strateegia. Isuga ei tasu otse võidelda, parem on juhtida kvaliteeti ja aega: täitvad liitsüsivesikud (kaer, tatar, kaunviljad) maiustustemägede asemel ja valk hommikusöögiks.
- Kognitiiv-käitumisteraapia on vähem tuntud, kuid tugev: SAD-ile kohandatud KKT ei toimi uuringutes halvemini kui valgusteraapia ja selle mõju püsib kauem järgmisel talvel (õpitud oskused jäävad alles).
- Antidepressante määrab arst mõõduka ja raske seisundi korral ning vahel kasutatakse neid ennetavalt alates sügisest.
Millal ei ole see enam „masendus“
Pöörduge spetsialisti poole (perearst, psühhiaater, kliiniline psühholoog või psühhoterapeut), kui sümptomid segavad töötamist ja elamist, kui „talveauk“ kordub igal aastal ja süveneb, kui eneseabi ei too 2 kuni 4 nädalaga nihet või kui tekivad mõtted enesevigastamisest. Viimasel juhul on abi vaja täna: emotsionaalse toe telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta; palunabi.ee), Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (ööpäev läbi) või ägeda ohu korral 112.
Ja lõpetuseks perspektiiv: SAD on üks kõige „mehaanilisemaid“ ja ravile kõige tänuväärsemaid depressiooni vorme. See ei ole teie isiksuse probleem, vaid selle laiuskraadi probleem, millel elame. Lamp laual, saapad ukse juures ja kalender täis kohtumisi inimestega on kolm asja, mis saavad Eesti talvest jagu sagedamini, kui novembris tundub.
See artikkel on hariva eesmärgiga ega asenda arsti konsultatsiooni.
Allikad: Rosenthal N. E. jt (1984), esimene SAD-i kirjeldus, Archives of General Psychiatry; Golden R. N. jt (2005). The efficacy of light therapy in the treatment of mood disorders: a review and meta-analysis of the evidence. American Journal of Psychiatry; Rohan K. J. jt, CBT-SAD uuringud, American Journal of Psychiatry.