Talvedepressiooni test
Eesti laiuskraadil kestab detsembripäev vaid umbes kuus tundi ja osale inimestest ei ole see pelgalt ebamugavus, vaid tõeline terviseprobleem: igal sügisel langeb tuju seaduspäraselt, uni pikeneb, magusaisu kasvab ning energia ja suhtlemistahe kaovad kevadeni. Sellist korduvat hooajalist mustrit nimetatakse hooajaliseks meeleoluhäireks (SAD) või lihtsalt talvedepressiooniks.
Kaksteist meie endi koostatud küsimust uurivad, kui palju teie enesetunne sõltub aastaajast ja kui tugevad on talvised raskused. Need hõlmavad sarnaseid valdkondi nagu uuringutes kasutatav hooajalisuse küsimustik SPAQ (uni, energia, meeleolu, isu, suhtlemine), kuid see ei ole SPAQ, seega ei saa tulemust võrrelda selle punktidega. Vastates mõelge mitte ühele halvale nädalale, vaid mitme aasta jooksul korduvale mustrile.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on hooajaline depressioon?
Hooajaline meeleoluhäire (SAD, ingl seasonal affective disorder) on depressiooni vorm, millel on seaduspärane hooajaline rütm: sümptomid algavad sügisel, jätkuvad talvel ja taanduvad kevadel ning see muster kordub aastast aastasse. Selle kirjeldas 1980. aastatel Norman Rosenthali meeskond, kes märkas, et osa patsientide depressioon „käib kaasas“ valguse hulgaga. Tavalisest depressioonist erineb SAD ka sümptomite poolest: unetuse asemel vaevab sagedamini unisus ja isu kadumise asemel süsivesikuisu ning kaalutõus.
SAD-i levik kasvab koos geograafilise laiuskraadiga: põhjapoolsetel laiuskraadidel on selgelt väljendunud vorm mõnel protsendil inimestest, kergemat „talveblues’i“ tunneb aga tunduvalt rohkem inimesi. Naistel diagnoositakse SAD-i sagedamini. Oluline piir: kui teie halb enesetunne ei kordu hooajaliselt või kestab ka suvel, ei ole see tõenäoliselt SAD ja siis sobib paremini depressiooni (PHQ-9) test.
Miks valguse puudus tuju alla viib?
Mehhanismi keskmes on ööpäevarütm (tsirkaadiaanne rütm). Hommikune valgus on peamine signaal, mis sünkroniseerib sisemise kella: see pidurdab unehormooni melatoniini tootmist ja „käivitab“ päeva. Kui detsembris minnakse tööle pimedas ja tullakse koju pimedas, jääb kell maha: melatoniini toodetakse liiga kaua, mistõttu hommikud muutuvad tinaraskeks ja päevad uniseks. Sellele lisandub serotoniinisüsteemi tundlikkus valguse suhtes ja D-vitamiini võimalik roll, kuigi viimase kohta on tõendeid vähem.
See bioloogiline alus selgitab, miks SAD-ist ei saa jagu tahtejõuga ja miks kõige paremini aitab just valgus: hommikune valgusteraapia nihutab kella ettepoole ja leevendab sümptomeid mõne nädalaga. Sama mehhanism selgitab muide ka meie kõigi leebemat „talvist aeglust“: see ei ole laiskus, vaid põhjamaine füsioloogia, millega saab kokkuleppele jõuda.
Valgusteraapia: kuidas seda õigesti teha?
Valgusteraapia on SAD-i esmane ravi ja selle tõhusust on kinnitanud metaanalüüsid. Et see toimiks, on olulised üksikasjad: lamp peab andma 10 000 luksi (tavalised kodulambid annavad sadu), seanss kestab 20-30 minutit, kõige parem kohe pärast ärkamist, ja lamp asetatakse umbes poole meetri kaugusele vaatesuunast küljele: valgus peab langema silma, kuid sellesse ei pea vahtima (võite lugeda, hommikust süüa või töötada). Kuuri jätkatakse kogu pimeda aastaaja vältel: katkestamisel tulevad sümptomid paari nädalaga tagasi.
Mõju võib oodata 1-2 nädala jooksul. Kui seda ei ole, tasub üle vaadata režiim (kas ikka hommikul? kas tugevus on piisav?) ja pidada nõu arstiga. Ettevaatlikud peavad olema bipolaarse häirega inimesed (valgus võib esile kutsuda meeleolu tõusu faasi, seega ainult koos arstiga; kui teie tuju „kõigub“ ka suvel, vaadake bipolaarse häire testi) ning silmahaigustega inimesed. Hommikuse valguse mõju toimib ka ilma lambita: pool tundi õues isegi pilvisel talvepäeval annab rohkem lukse kui valgustatud tuba.
Mida veel pimedal aastaajal teha?
Tähtsuselt teine abivahend on rütm: kindel ärkamisaeg (ka nädalavahetusel), sest lõunani magades läheb hommikuse valguse signaal kaotsi ja unisus süveneb. Kolmas on liikumine, kõige parem õues ja valgel ajal: selle mõju tujule on uuringutes võrreldav kergete ravimitega. Neljas on suhtlemiskalender. SAD-i korral kaob suhtlemistahe esimesena, seega tasub talviseid kohtumisi planeerida ette kui kohustusi, mitte oodata tuju, mis ei tule. Une kvaliteedi heaks tulevad kasuks unetuse testi soovitused ja oma kronotüübi saate teada testis „Öökull või lõoke“.
Ja kõige olulisem piir: kui talvine auk on sügav (lootusetus, väärtusetuse tunne, mõtted surmast), ei ole see enam igapäevaste harjumuste, vaid ravi küsimus. SAD-i ravitakse tõhusalt mitte ainult valgusega, vaid ka psühhoteraapiaga (hooajalisele depressioonile kohandatud kognitiivse käitumisteraapia mõju püsib kõige kauem) ja ravimitega ning parim aeg abi otsida on sügis, enne hooaja algust. Alustada võib perearstist või pöörduda otse psühhiaatri või psühholoogi poole.
Korduma kippuvad küsimused
Mille poolest erineb hooajaline depressioon tavalisest?
Rütmi ja sümptomite poolest. SAD tuleb ja läheb koos aastaajaga (sügisest kevadeni) ja kordub aastast aastasse. Sümptomiteks on sagedamini unisus, süsivesikuisu ja kaalutõus (tavalise depressiooni korral on sagedasemad unetus ja isu kadumine). Kui halb enesetunne ei ole seotud aastaajaga, tehke depressiooni (PHQ-9) test.
Kas valgusteraapia lamp tõesti aitab või on see platseebo?
Aitab: valgusteraapia tõhusust SAD-i korral on kinnitanud kliinilised uuringud ja metaanalüüsid ning mõju on sageli tunda 1-2 nädala jooksul. Tingimused: 10 000 luksi, 20-30 minutit, hommikul, kogu pimeda aastaaja vältel. Tavalised kodulambid ja „valgemad ruumid“ vajalikku tugevust ei anna.
Kas D-vitamiin ravib talvedepressiooni?
Ei. D-vitamiini puudus on meie laiuskraadidel talvel sage ja üldise tervise huvides tasub seda kontrollida ning vajaduse korral täiendada, kuid uuringute andmed selle mõjust SAD-i sümptomitele on nõrgad ja vastuolulised. D-vitamiin on lisavahend, mitte valgusteraapia, liikumise või ravi asendaja.
Kas esineb ka suvist hooajalist depressiooni?
Jah, see on harvem esinev vastupidine variant: sümptomid (sagedamini unetus, ärevus, isu langus) algavad kevadel või suvel. Selle mehhanismi seostatakse kuumuse ja pikkade valgete päevadega. Kui teie raske aastaaeg on suvi, on hooajalisuse põhimõte sama, kuid strateegiad on teised ja neid tasub arutada spetsialistiga.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Rosenthal N. E. jt (1984). Seasonal affective disorder: A description of the syndrome and preliminary findings with light therapy. Archives of General Psychiatry, 41(1).
- Rosenthal N. E. jt (1987). Seasonal Pattern Assessment Questionnaire (SPAQ). National Institute of Mental Health.
- Golden R. N. jt (2005). The efficacy of light therapy in the treatment of mood disorders: A review and meta-analysis of the evidence. American Journal of Psychiatry, 162(4).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.