Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Eakate depressiooni test (GDS-15)

Depressioon ei ole vananemise loomulik osa, kuigi just nii see kõige sagedamini kõrvale lükatakse: „mida sa selles vanuses ikka tahad“. Tegelikult on depressioon eakatel sage (eriti pärast lähedase kaotust, haigestumist või pensionile jäämist), hästi ravitav ja jääb liiga sageli märkamata, sest avaldub teisiti kui noortel: vähem kurbust, rohkem väsimust, kehalisi vaevusi ja huvi kadumist.

Test põhineb geriaatrilisel depressiooniskaalal GDS-15, mis on vabalt kasutatav, loodud spetsiaalselt vanematele inimestele ja koosneb lihtsatest jah/ei küsimustest. Seda võib täita üksi või koos lähedasega. Vastake selle järgi, kuidas olete end tundnud viimase nädala jooksul.

Jaga:
15 küsimust ~3 min. Tasuta GDS-15

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Miks jääb eakate depressioon nii sageli märkamata?

Eakate depressioonil on kolm head peidupaika. Esimene on „vanaduse“ silt: väsimus, apaatia ja rõõmu kadumine pannakse vanuse arvele, kuigi vanus iseenesest depressiooni ei põhjusta. Teine on keha keel: vanemas eas avaldub depressioon sagedamini mitte kurbuse, vaid kehaliste vaevustena (valud, seedehäired, kaalulangus, uneprobleemid), nii et inimene käib arstide juures keha pärast, aga tegelik põhjus jääb varju.

Kolmas peidupaik on põlvkond: vanemad inimesed kasvasid üles ajal, mil vaimsest tervisest ei räägitud ja tuju üle kurtmist peeti häbiasjaks. Seetõttu otsivad nad abi kõigist vanuserühmadest kõige harvem, kuigi ravi aitab neid täpselt sama hästi. Just nende peidupaikade tõttu loodigi GDS-skaala: lihtsad jah/ei küsimused ilma keeruliste hinnanguteta, mis arvestavad vanema ea kogemusega.

GDS-15 skaalast

Geriaatrilise depressiooniskaala (GDS) lõi 1980. aastatel Stanfordis Jerome Yesavage’i juhitud meeskond spetsiaalselt vanematele inimestele. Sellest jäeti teadlikult välja enamik kehaliste sümptomite küsimusi (näiteks une ja isu kohta), sest vanemas eas on need sageli seotud kehaliste haiguste, mitte tujuga. Siin kasutatakse lühikest 15 küsimusega versiooni (GDS-15), mis on vabalt kättesaadav (public domain) ja mida kasutatakse laialdaselt üle maailma alates perearstide kabinettidest kuni teadusuuringuteni.

Hindamispiirid on tavapärased: 0-4 punkti loetakse normiks, 5-8 viitab kergetele, 9-11 mõõdukatele ning 12 ja rohkem selgetele depressiooni tunnustele. Nagu iga esmase kontrolli küsimustik, võib ka GDS-15 eksida mõlemas suunas: kõrge tulemus ei ole veel diagnoos ja madal tulemus ei välista depressiooni sajaprotsendiliselt, eriti kui lähedased näevad selget muutust. Lõpliku sõna ütleb alati arst.

Depressioon või dementsus: kuidas neid eristada?

Vanemas eas aetakse need kaks seisundit sageli segi, sest depressioon võib mälu ja tähelepanu tugevalt halvendada (seda nähtust nimetatakse isegi pseudodementsuseks). On mõned suunda näitavad erinevused: depressioon algab sagedamini üsna kiiresti (nädalate või kuude jooksul) ja inimene kurdab ise mälu üle, mõnikord raskusi isegi võimendades; dementsus areneb aeglaselt ja inimene pisendab oma raskusi sagedamini või ei märka neid, esimesena näevad neid lähedased.

Kõige olulisem: nende seisundite eristamine on arsti töö ja seda tasub kindlasti teha, sest depressioonist tingitud mäluraskused paranevad depressiooni ravides. Lisaks võivad seisundid esineda ka koos: depressioon kaasneb sageli algava dementsusega. Seega, kui teie või teie lähedase mälu teeb muret, ei ole õige tee oletamine, vaid pöördumine perearsti poole, kes vajaduse korral suunab neuroloogi või geriaatri juurde.

Mis aitab: ravi ja igapäevaelu

Eakate depressiooni ravitakse samade tõhusate meetoditega kui nooremate oma: vestlusteraapiaga (selle tõhusus vanemas eas on uuringutega kinnitatud ja „liiga vana teraapia jaoks“ on müüt), ravimitega (need valitakse ettevaatlikult, arvestades koostoimet teiste kasutatavate ravimitega) või nende kombinatsiooniga. Tavaliselt algab tee perearstist, kuid pöörduda võib ka otse psühhiaatri või psühholoogi poole.

Ravi kõrval toimivad igapäevaelu ravimid, mille mõju tujule on mõõdetud: liikumine (regulaarne kõndimine on uuringutes võrreldav kerge antidepressandiga), suhted inimestega (üksildus on üks tugevamaid eakate depressiooni tegureid, sellest lähemalt üksilduse testis), mõtestatud tegevus (vabatahtlik töö, lapselapsed, aiapidamine, kogukond) ning kehaliste haiguste ravi koos korraliku unega, mille kohta annab ülevaate unetuse test. Kui soovite üldisemat pilti oma enesetundest, tuleb kasuks ka heaolu test.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test saab depressiooni diagnoosida?

Ei, GDS-15 on mõeldud esmaseks kontrolliks: see näitab, kas tunnuseid on nii palju, et tasub arsti poole pöörduda. Diagnoosi paneb arst, kes kontrollib muu hulgas ka kehalisi põhjusi (kilpnäärme talitlus, vitamiinipuudus, ravimite kõrvaltoimed), mis võivad vanemas eas depressiooni meenutada.

Täidan testi ema või isa eest. Kas nii võib?

Kõige parem on täita koos: lugege küsimused ette ja laske inimesel endal vastata, sest skaala on loodud oma enesetunde hindamiseks. Kui lähedane ei saa või ei taha vastata, on teie tähelepanekud ikkagi väärtuslikud: rääkige tema perearstiga sellest, mida näete (tegevustest eemaldumine, isu ja une muutused, lootusetust väljendavad laused).

Kas depressioon on vanemas eas ravitav?

Jah: nii teraapia kui ka ravimid aitavad vanemaid inimesi põhimõtteliselt sama hästi kui nooremaid, seda on kinnitanud arvukad uuringud. Müüt „liiga hilja muutuda“ on üks kahjulikumaid eksiarvamusi: ravi parandab lisaks tujule sageli ka und, mälu, valutaluvust ja üldist tervist.

Mille poolest erineb see skaala tavalisest depressiooni testist?

GDS-15 on loodud spetsiaalselt vanemale eale: küsimused on lihtsad, ainult jah/ei, ja toetuvad teadlikult vähe kehalistele sümptomitele (energia, uni, isu), mis on vanemas eas sageli seotud kehaliste haiguste, mitte tujuga. Noorematele inimestele sobib paremini PHQ-9 põhjal koostatud depressiooni test.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Yesavage J. A. jt (1982). Development and validation of a geriatric depression screening scale. Journal of Psychiatric Research, 17(1).
  • Sheikh J. I., Yesavage J. A. (1986). Geriatric Depression Scale (GDS): Recent evidence and development of a shorter version. Clinical Gerontologist, 5(1-2).
  • Kok R. M., Reynolds C. F. (2017). Management of depression in older adults: A review. JAMA, 317(20).
  • Eestikeelne tõlge: KõikTestid.ee toimetus (ei ole skaala ametlik tõlge).
Kas see test oli teile kasulik?