Menopausi test
Perimenopaus (üleminekuaeg enne menopausi, enamasti 45. ja 55. eluaasta vahel, mõnikord varem) ei muuda ainult keha. Kõikuv östrogeen mõjutab otseselt aju virgatsaineid, mistõttu on sel ajal väga sagedased meeleolu langused, ärevus, ärrituvus, unehäired ja kurikuulus „ajuudu“, kui sõnad lähevad kaotsi ja keskendumine hajub. Paljud naised peavad neid muutusi stressi või vanuse süüks ja kannatavad vaikides, kuigi muutusi saab hästi leevendada.
Kaksteist küsimust koostasime ise, toetudes valdkondadele, mida hindavad ka arstide kasutatavad skaalad (perimenopausi depressiooniskaala MENO-D ja menopausi hindamise skaala MRS): meeleolu, energia, uni, kehalised aistingud ja mõtlemise selgus. Need ei ole nende skaalade küsimused, mistõttu punkte nendega võrrelda ei saa. Tulemus aitab mõista, kas teie enesetunne väärib arstiga rääkimist.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on perimenopaus ja miks see mõjutab meeleolu?
Perimenopaus on mitme aasta pikkune periood enne viimast menstruatsiooni (menopausi) ja aasta pärast seda. Enamasti algab see 45. ja 50. eluaasta vahel, kuid võib alata ka tunduvalt varem. Selle perioodi peamine tunnus ei ole madal, vaid kaootiliselt kõikuv östrogeen: selle tase hüppab üles ja alla ning koos sellega hüppab kõik, mida see reguleerib. Reguleerib see aga palju: ajus on rohkelt östrogeeniretseptoreid ja östrogeen mõjutab serotoniini, dopamiini ja noradrenaliini süsteeme, samu, millele toimivad antidepressandid.
Seepärast ei ole meeleolukõikumised, ärevus, ärrituvus ja „ajuudu“ sel ajal iseloomu või tahtejõu küsimus, vaid neurokeemia. Uuringud näitavad, et perimenopausi ajal suureneb depressioonirisk 2-4 korda, eriti naistel, kellel on varem olnud depressioon, sünnitusjärgne depressioon või tugev PMS: nende aju reageerib hormoonide kõikumisele tundlikumalt. Seda on oluline teada, sest „hormonaalne“ depressioon allub ravile sama hästi kui iga teine, ainult tee abini on sageli pikem, sest kõike peetakse vanuse süüks.
Kõige sagedasemad enesetunde sümptomid
Perimenopausi psühholoogilised ja kognitiivsed sümptomid, mida naised kõige sagedamini stressi süüks peavad:
- Meeleolukõikumised: langused ilma põhjuseta, pisarad, tundlikkus
- Ärevus ja paanikahood: sageli esimest korda elus, tihti öösel või koos südamekloppimisega
- Ärrituvus: „lühike süütenöör“, mida varem ei olnud
- Unehäired: raske uinumine, öised ärkamised (sageli koos higistamisega), varajane ärkamine
- „Ajuudu“: kaotsi minevad sõnad, nõrgem keskendumine ja töömälu
- Energia ja libiido langus, enesehinnangu kõikumine, tunne „ma ei ole enam mina ise“
Hormoonid või depressioon: kuidas vahet teha?
Aus vastus: usaldusväärselt saavad vahet teha ainult spetsialistid ja sageli on tegemist mõlemaga korraga. Mõned pidepunktid siiski on. Hormoonidele viitavad lainetus (enesetunne muutub tsükliliselt, head nädalad vahelduvad halbadega), seos tsükli muutustega (ebaregulaarsed, teistsugused menstruatsioonid) ja samaaegsed kehalised sümptomid (kuumahood, higistamine, liigesed). Depressioonile viitavad püsiv, lainetuseta masendus, rõõmu täielik kadumine, tugev süü- või väärtusetuse tunne ja mõtted elu mõttetusest: need tunnused väärivad alati vaimse tervise spetsialisti tähelepanu, olenemata hormoonidest.
Praktiline tee on lihtne: alustage depressiooni testist ja minge günekoloogi juurde mõlema testi tulemustega. Kui kaasneb tugev väsimus, tasub välistada ka kilpnäärme probleemid (need algavad sageli samas eas ja jäljendavad menopausi sümptomeid): sellest lähemalt väsimuse testis. Uneprobleemide jaoks on eraldi unetuse test.
Mis aitab: eluviisist ravini
Eluviisi põhitõed aitavad kõiki: regulaarne liikumine (leevendab nii meeleolu kui ka vasomotoorseid sümptomeid), unehügieen koos jahedama toaga, alkoholi vähendamine (see provotseerib kuumahooge ja lõhub und), kaalu ja suhkru tasakaal. Meeleolu sümptomite korral aitab hästi kognitiivne käitumisteraapia: sellel on tõendeid isegi kuumahoogudest tingitud vaevuste vähendamisel.
Meditsiiniline pool lahendatakse individuaalselt koos arstiga: hormoonasendusravi vähendab paljudel naistel tõhusalt nii kehalisi kui ka meeleolu sümptomeid (tänapäevased ravijuhised hindavad seda palju soodsamalt kui 20 aastat tagasi, kuid otsus tehakse alati individuaalset kasu ja riski kaaludes) ning tugevama depressiooni korral määratakse antidepressante, mõnikord koos hormoonraviga. Ja kõige tähtsam: võimalusi on palju ja „kannata, sest kõik kannatavad“ ei ole üks neist. Kui esimene arst teie kaebused kõrvale lükkab, on see põhjus otsida teine arst, mitte lõpetada abi otsimine.
Korduma kippuvad küsimused
Mis vanuses võib perimenopaus alata?
Enamasti pärast 45. eluaastat, kuid normi piires võib see alata ka umbes 40-aastaselt. Varajased tunnused ei ole tavaliselt kuumahood, vaid just une, meeleolu ja tsükli regulaarsuse muutused, mistõttu peetakse neid nii sageli stressi süüks. Kui olete noorem kui 40 ja tsükkel muutub, pöörduge günekoloogi poole: varajane menopaus vajab eraldi tähelepanu.
Kas „ajuudu“ on menopausi ajal normaalne? Kas see ei ole dementsus?
Perimenopausi „ajuudu“ (kaotsi minevad sõnad, nõrgem keskendumine) on väga sage ja mööduv: uuringud näitavad, et pärast menopausi taastuvad kognitiivsed funktsioonid enamasti. Dementsusest erineb see olemuse poolest: udu segab keskendumist, kuid uued sündmused jäävad meelde ja igapäevane toimetulek ei kannata. Kui mälu halveneb järjest või märkavad seda ümbritsevad, pöörduge arsti poole.
Kas hormoonasendusravi on ohutu?
See on individuaalne meditsiiniline otsus, mille teete koos arstiga, kaaludes teie vanust, sümptomeid ja riskitegureid. Tänapäevased rahvusvahelised ravijuhised hindavad hormoonravi palju soodsamalt kui paarkümmend aastat tagasi: paljudel alla 60-aastastel naistel kaalub kasu riski üles. Kuid vastuse teie olukorra kohta saab anda ainult arst, mitte internet.
Kas see test sobib, kui olen pärast menopausi või mul on munasarjad eemaldatud?
Jah: test mõõdab enesetunnet, mitte hormoonide taset, seega sobib see nii pärast menopausi kui ka operatsiooni või vähiravi põhjustatud menopausi korral (viimane põhjustab sageli järsemaid ja tugevamaid sümptomeid). Igal juhul on tulemus arstiga vestluse algus, mitte selle asendus.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Kulkarni J. jt (2018). Development and validation of a new rating scale for perimenopausal depression: the Meno-D. Translational Psychiatry, 8.
- Heinemann K. jt (2004). The Menopause Rating Scale (MRS): a methodological review. Health and Quality of Life Outcomes, 2.
- Maki P. M. jt (2018). Guidelines for the evaluation and treatment of perimenopausal depression. Menopause, 25(10).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.