Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Meeste depressiooni test

Klassikalised depressioonitestid küsivad kurbuse, pisarate ja masenduse kohta. Kuid osa mehi kogeb depressiooni teisiti: kurbuse asemel on ärrituvus ja vihapursked, pisarate asemel alkohol „lõõgastumiseks“, aegluse asemel töö kurnatuseni, riskantne autojuhtimine ja lähedastest eemaldumine. Teadlased nimetavad seda depressiooni väliseks (eksternaliseeritud) avaldumiseks ja just selle tõttu jääb meeste depressioon nii sageli kriisini märkamata.

Kaksteist küsimust kirjutasime ise, tuginedes meeste depressiooni uuringutele, sealhulgas meeste depressiooniriski skaalale MDRS (Male Depression Risk Scale): mõõdetakse viha, ainete tarvitamise, riskimise, kehaliste vaevuste ja emotsioonide allasurumise tunnuseid. Need ei ole MDRS-i küsimused, mistõttu ei saa tulemust ametliku skaala punktidega võrrelda. Test sobib ka naistele, kelle depressioon avaldub „väliselt“, ning lähedastele, kes püüavad mõista, mis toimub.

Jaga:
12 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Miks meeste depressioon teistsugune välja näeb?

Depressiooni tuum on kõigil sama: tujulangus, energia ja huvi kadumine, häiritud uni, süü- või väärtusetuse tunne. Erinev on pind. Osale meestele (ja osale naistele) õpetatakse juba lapsest peale, et kurvastada, nutta ja kurta on „pole mehelik“, mistõttu psüühika muudab valu selleks, mis on lubatud: vihaks, tegevuseks, ainete tarvitamiseks. Teadlased nimetavad seda depressiooni eksternaliseeritud avaldumiseks: „mul on kurb“ asemel on „kõik ajavad mind marru“, pisarate asemel alkohol, peatumise asemel töö kurnatuseni või riskimine.

Just seetõttu jätavad tavalised küsimustikud osa meeste depressioonist märkamata: inimene vastab ausalt, et kurbust ta ei tunne, sest tema emotsionaalne sõnavara ja väljendusviis on teistsugused. Austraalia teadlaste loodud MDRS-skaala, millele see test tugineb (selle küsimused on meie enda kirjutatud), mõõdab just väliseid tunnuseid: viha, ainete tarvitamist, riskimist, kehalisi vaevusi, emotsioonide allasurumist. Parima pildi annavad mõlemad vaatenurgad koos, seega soovitame teha ka klassikalise PHQ-9 testi.

Märguanded, mida tasub teada (endal ja lähedastel)

Mehe depressiooni kõige sagedasemad tunnused, mida kõrvalt harva depressiooniga seostatakse:

  • Ärrituvus ja vihapursked: „lühike süütenöör“ seal, kus varem oli kannatlikkus
  • Tarvitamise kasv: alkohol „lõõgastumiseks“, aina sagedamini ja aina rohkem
  • Põgenemine tegevusse: töö, sport või ekraanid kurnatuseni, et ei jääks vaikust
  • Riskantne käitumine: kiirus, hasartmängud, impulsiivsed ostud või otsused
  • Eemaldumine: mees kaob sõprade seltskonnast, vestlused lähedastega kahanevad olmeasjadeni
  • Kehalised kaebused: pea-, selja- ja kõhuvalud, surve rinnus, millele arstid põhjust ei leia

Alkohol ja depressioon: nõiaring

Alkohol on meeste kõige sagedasem „antidepressant“ ja samal ajal halvim võimalik: farmakoloogiliselt on see depressant, mis pärsib närvisüsteemi. Mehhanism on petlik: õhtul lõõgastab klaas tõesti ja aitab uinuda, nii et aju jätab selle meelde kui ravimi. Kuid öösel lõhub alkohol sügava une, hommikul süvendab ärevust ja masendust ning kui need kasvavad, on „ravimit“ vaja rohkem. Mõne kuuga võib selline ring muuta mõõduka stressi kliiniliseks depressiooniks ja käivitada sõltuvuse.

Praktiline reegel: kui joote selleks, et enesetunnet parandada (mitte mõne sündmuse puhul), on see juba märguanne, sõltumata kogustest. Tasub teha alkoholitest (AUDIT) ja tulemust ausalt vaadata. Ja kui alkoholi vähendades langeb enesetunne veelgi sügavamale, on see peaaegu kindel märk, et selle all peitus depressioon, mida on aeg otse ravida.

Kuhu pöörduda ja mida oodata?

Tee abini on lihtsam, kui enamik arvab. Hea esimene samm on perearst (eriti kui on ka kehalisi sümptomeid), kuid pöörduda võib ka otse psühhiaatri või psühholoogi poole. Kriisihetkel saab tuge Ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 (ööpäev läbi) ja emotsionaalse toe telefonilt 116 123 (iga päev kell 10-24, vestelda saab ka veebis palunabi.ee).

Ravi valitakse raskusastme järgi: kergema depressiooni korral piisab sageli psühhoteraapiast (kõige paremini on uuritud kognitiivne käitumisteraapia), mõõduka ja raske korral lisanduvad sellele antidepressandid, mida määrab arst. Kaks asja, mida tasub ette teada: ravimid ei ole „keemiline kark nõrkadele“ (need taastavad häiritud neurokeemia, nagu insuliin diabeedi korral) ja teraapia ei ole „jutuajamine tunnetest“ (see on struktureeritud töö mõtlemise ja käitumisega). Enamik inimesi tunneb selget paranemist 2-3 kuu jooksul. Kui tunnete samal ajal tööl kurnatust, vaadake ka läbipõlemise testi: need seisundid kattuvad sageli.

Korduma kippuvad küsimused

Mille poolest erineb see test tavalisest depressiooni testist?

Tavaline test (PHQ-9) küsib sisemiste sümptomite kohta: kurbus, masendus, süütunne. See test, nagu MDRS, mõõdab välist avaldumist: viha, ainete tarvitamist, riskimist, endassetõmbumist, kehalisi kaebusi, mis on omasemad meestele (kuid esinevad ka naistel). Kõige täpsema pildi saate mõlemat tehes: kui kas või üks on kõrge, tasub spetsialisti poole pöörduda.

Ma ei tunne end kurvana, lihtsalt kõik ärritab. Kas see võib olla depressioon?

Jah, ja see on väga sage variant. Pidev ärrituvus, „lühike süütenöör“ ja tühjustunne on depressiooni tunnustena sama kaalukad kui kurbus, neid lihtsalt tuntakse harvem ära. Kui ärrituvus püsib mitu nädalat ja sellega kaasneb energia langus, unehäired või huvi kadumine, tasub end tõsiselt kontrollida.

Kas meestel esineb depressiooni üldse harvem?

Statistiliselt diagnoositakse naistel depressiooni umbes kaks korda sagedamini, kuid osa teadlasi arvab, et tegelik erinevus on tunduvalt väiksem: meeste depressioon jääb sagedamini ära tundmata, sest avaldub teisiti ja mehed pöörduvad harvem. Kaudne tõend selle kohta on enesetappude statistika, kus mehi on mitu korda rohkem. Teisisõnu: mehed ei haigestu vähem, nad on lihtsalt vähem nähtavad.

Kuidas aidata lähedast meest, kellel paistab olevat depressioon, kuid kes seda eitab?

Rääkige konkreetsete faktidega, ilma diagnooside ja süüdistusteta: „näen, et sa pole pool aastat korralikult maganud ja väldid sõpru, see teeb mulle muret“. Pakkuge väikest sammu (perearst, test internetis) suure („sul on vaja psühhiaatrit“) asemel. Ärge sundige teda tunnetest rääkima, kui tal on lihtsam rääkida unest või väsimusest. Ja olge kannatlik: vastuseis on enamasti häbi, mitte soovimatus paremini elada.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Rice S. M. jt (2013). Development and preliminary validation of the Male Depression Risk Scale. Journal of Affective Disorders, 151(3).
  • Martin L. A., Neighbors H. W., Griffith D. M. (2013). The experience of symptoms of depression in men vs women. JAMA Psychiatry, 70(10).
  • Seidler Z. E. jt (2016). The role of masculinity in men’s help-seeking for depression: A systematic review. Clinical Psychology Review, 49.
Kas see test oli teile kasulik?