Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Viha ohjamise test

Viha ei ole vaenlane: see annab märku ületatud piiridest ja annab energiat neid kaitsta. Kui aga viha lülitub sisse liiga sageli, liiga tugevalt või vales kohas ning pärast puhangut jäävad maha rikutud suhted, hirmunud lähedased ja kahetsus, muutub see liitlasest probleemiks, mis läheb kõige kallimalt maksma just kõige lähedasematele.

Selles testis on 15 küsimust selle kohta, kui sageli ja kui tugevalt te vihastate, kuidas viha väljendate ja kui palju see teie elu mõjutab. Vastake viimase paari kuu, mitte ühe halva nädala põhjal.

Jaga:
15 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Viha on normaalne emotsioon. Millal muutub see probleemiks?

Evolutsiooniliselt on viha mõeldud piiride kaitsmiseks: see mobiliseerib keha (adrenaliin, lihaspinge, ahenenud tähelepanu), et saaksime ohule vastu hakata. Probleem ei ole viha ise, vaid selle kolm omadust: sagedus (kui vihastatakse iga päev pisiasjade pärast), intensiivsus (kui reaktsioon on ajendist palju tugevam) ja väljendus (kui viha avaldub karjumise, alandamise või asjade lõhkumisena).

Psühholoogias uuritakse viha kogemist ja väljendamist selliste küsimustikega nagu Spielbergeri STAXI-2 või Novaco vihaskaala. Selle testi küsimused hõlmavad oma sõnadega samu hindamissuundi: viha sagedust, kehalisi reaktsioone, väljendusviise ja tagajärgi.

Viha kolm ebatervet väljendusviisi

Vihaprobleemid ei ole kõik ühesugused, enamasti kaldub inimene ühe kolmest mustrist poole:

  • Plahvatav: viha purskab välja kohe ja valjult, karjumine, uksed, teravad sõnad. Hinnaks on hirmunud lähedased ja maine
  • Allasuruv: viha neelatakse alla ja kogutakse endasse. Hinnaks on psühhosomaatika (vererõhk, kõht, peavalud) ja lõpuks ikkagi „plahvatus“ mingi tühiasja pärast
  • Passiivagressiivne: viha väljendatakse kaudselt, sarkasmi, vaikimise, venitamise ja „unustamisega“. Hinnaks on suhted, kus keegi ei tea enam, mis tegelikult toimub

Mis toimub kehas ja miks „loe kümneni“ toimib

Vihastades käivitub mõne sekundiga ohuahel: mandelkeha annab häire, verre paisatakse adrenaliini ja aju mõtlev osa (prefrontaalkoor) kaotab ajutiselt sõnaõiguse. Just seepärast on „kuumal“ hetkel tehtud otsused ja öeldud sõnad sellised, mida me kaine mõistusega kunagi ei valiks.

Füsioloogilise laine vaibumiseks on vaja aega, vähemalt 15-20 minutit ilma lisaõhutuseta. Sellest tulenevad kõik toimivad võtted: paus ja olukorrast lahkumine, aeglane väljahingamine (sissehingamisest pikem, see lülitab sisse närvisüsteemi rahustava osa), kehaline koormus laine mahalaadimiseks, tähelepanu ümbersuunamine. „Auru väljalaskmist“ karjudes või patja peksmisega uuringud aga ei soovita: see ei laadi viha maha, vaid treenib seda.

Kuidas õpitakse viha ohjama?

Viha ohjamise programmid (enamasti kognitiivse käitumisteraapia põhjal) töötavad kolmes suunas. Märkamine: õpitakse tabama keha ja mõtete varajasi märke. Jahutamine: pausi-, hingamis- ja eemaldumisvõtted. Ümbertöötamine: muudetakse mõtteid, mis viha süütavad („ta teeb seda meelega“, „minuga nii ei käituta“), ja õpitakse piire sõnadega kaitsma enne, kui plahvatuseks vajalik pinge koguneb.

Tasub kontrollida ka alust: ärrituvus ei ole sageli viha, vaid kurnatuse sümptom. Kui tunnete samal ajal pidevat väsimust, pinget või halba meeleolu, tehke stressitest ja läbipõlemise test, sest mõnikord laheneb vihaprobleem, kui uni ja koormus korda saavad.

Korduma kippuvad küsimused

Kas sage viha võib olla mõne seisundi sümptom?

Jah. Ärrituvus ja vihapursked on iseloomulikud kroonilisele stressile, läbipõlemisele, unepuudusele, depressioonile (eriti meestel), ärevushäiretele ja ATH-le. Kui viha on tekkinud koos muude muutustega (väsimus, halb meeleolu, unetus), tasub hinnata tervikpilti, mitte ainult enesevalitsust.

Kas „viha välja elamine“ ei ole tervislik?

Kahjuks mitte nii, nagu tavaliselt arvatakse. Uuringud näitavad, et agressiivne „auru väljalaskmine“ (karjumine, asjade lõhkumine) ei vähenda viha, vaid treenib seda: aju õpib, et pingele järgneb agressioon. Terve väljendus on viha sõnadega nimetamine ja selle põhjuse lahendamine.

Miks ma vihastan ainult kõige lähedasemate peale?

See on väga sage muster: võõraste seltsis toimivad sotsiaalsed pidurid, kuid kodus, kus on turvaline, valgub kogunenud päev nende peale, kes „kuhugi ei kao“. See ei ole armastuse puudumine, vaid märk, et pinge koguneb mujal ja tuuakse koju maha laadimata.

Minu lähedane ei suuda oma viha ohjata. Kuidas saan aidata?

Öelge rahulikul hetkel (mitte purske ajal), kuidas tema viha teid mõjutab, ja pakkuge abi spetsialisti leidmisel. Purske ajal on kõige turvalisem eemalduda, mitte asja klaarida. Kui viha muutub vägivallaks, on esikohal teie turvalisus: Ohvriabi kriisitelefon 116 006 aitab ööpäev läbi ja tasuta, vahetu ohu korral helistage 112.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?