Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Impulsiivsuse test

Impulsiivsus on kalduvus tegutseda kaalumata: öelda järele mõtlemata, osta planeerimata, jätta igav töö poole peal pooleli, sest tekkis midagi huvitavamat. See ei ole pahe, vaid närvisüsteemi stiil: impulsiivsed inimesed reageerivad kiiremini, võtavad kergemini riske ja on sageli seltskonna kõige elavamad liikmed. Kõrgel impulsiivsusel on aga hind, mida tunnevad kõige paremini ostukorv, välja öeldud sõnad ja lõpetamata projektid.

Test koosneb 12 meie enda kirjutatud küsimusest. Need tuginevad samale kolmeosalisele impulsiivsuse jaotusele, mida kasutab Barratti impulsiivsuse skaala (BIS-11), kuid see ei ole BIS-11, mistõttu punkte ei saa selle ametlike tulemustega võrrelda. Hinnatakse kolme valdkonda: tegevuse impulsiivsust (teen järele mõtlemata), tähelepanu impulsiivsust (mõtted hüplevad) ja planeerimise impulsiivsust (elan ilma plaanita).

Jaga:
12 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on impulsiivsus ja kuidas seda mõõdetakse?

Psühholoogias määratletakse impulsiivsust kui kalduvust tegutseda järsult, piisava läbimõtlemiseta ja tagajärgedest hoolimata. Selle kõige tuntum mõõtevahend on Barratti impulsiivsuse skaala (BIS-11), mida on uuringutes kasutatud alates eelmise sajandi keskpaigast. Selle autorid jagavad impulsiivsuse kolmeks osaks ja see jaotus on praktikas kõige kasulikum: tegevuse impulsiivsus (teen järele mõtlemata), tähelepanu impulsiivsus (ei suuda mõtet ühe teema juures hoida) ja planeerimise impulsiivsus (elan ilma plaanita, tulevik mind ei huvita).

Need kolm osa võivad elada eraldi: inimene võib olla tööl keskendunud ja põhjalik, kuid osta impulsiivselt; või planeerida suurepäraselt, kuid paisata konfliktis välja sõnu, mida hiljem kahetseb. Seepärast on kasulikum küsida mitte „kas ma olen impulsiivne?“, vaid „millises valdkonnas on mu impulss kõige tugevam?“, sest just seal on vaja kaitset.

Impulsiivsuse helge pool

Impulsiivsus ei ole evolutsioonis säilinud kogemata: kiire tegutsemine ilma pika kaalumiseta on eelis kõikjal, kus viivitamine maksab. Impulsiivsemad inimesed võtavad sagedamini ette uusi asju, tutvuvad kergemini, teevad ebaselgetes olukordades kiiremini otsuseid ja jõuavad sageli ärisse, sporti või lavale just selle omaduse tõttu. Spontaansus, mida sõbrad armastavad, ja riskitaluvus, mida nõuab iga idufirma, on sama joone eri palged.

Probleem ei ole joon ise, vaid selle ohjeldamatus: spontaanse ja impulsiivse inimese erinevus on selles, et esimene suudab peatuda, kui panused on suured, teine aga mitte. Seepärast ei ole impulsiivsusega töötamise eesmärk muutuda aeglaseks ja ettevaatlikuks, vaid saada endale pidur, mis töötab siis, kui seda on vaja. Kiire auto heade piduritega on eelis; piduriteta on see oht.

Kuidas impulss toimib ja kus on selle nõrk koht?

Impulss on lühike laine: aju tasusüsteem näeb võimalust (kaupa, repliiki, naudingut) ja tekitab sekunditega tugeva „tahan kohe“. Aju kaaluvad osad lülituvad sisse aeglasemalt, mistõttu kõrge impulsiivsusega inimestel toimub tegu enne, kui need jõuavad sõna võtta. Laine nõrk koht on aga selle lühidus: enamik impulsse vaibub loomulikult mõne minutiga, kui need ei saa tegevust.

Siit tuleneb kõige tõhusam impulsside ohjamise strateegia: mitte võidelda sooviga, vaid lükata tegu edasi. Reeglid „ostukorv jääb ööseks seisma“, „sõnum konfliktis saadetakse 10 minuti pärast“, „suur otsus ootab nädala“ toimivad just seetõttu, et impulss sureb selle ajaga ise. Teine strateegia on keskkonna kujundamine: iga lisasamm kiusatuseni (kustutatud äpp, kodus jäetud kaart) vähendab impulsiivseid tegusid dramaatiliselt, sest impulss on laisk. Kolmas on ressursside eest hoolitsemine: unetus, nälg ja stress lülitavad pidurid välja esimesena, seega on tahtejõud mitte iseloomu, vaid füsioloogia küsimus.

Millal viitab impulsiivsus ADHD-le või muule põhjusele?

Impulsiivsus on üks ADHD kolmest sambast (koos tähelepanuraskuste ja sisemise rahutusega), seega on kõrge tulemus selles testis hea põhjus laiemalt vaadata. ADHD suunas viitab kombinatsioon: impulsiivsus ja tähelepanu hüplemine on saatnud lapsepõlvest saati (koolis „andekas, aga ei keskendu“), avalduvad kõigis valdkondades ja segavad sõltumata motivatsioonist. Sel juhul tehke ADHD-test ja kui tulemus on kõrge, pöörduge spetsialisti poole: täiskasvanute ADHD on hästi äratuntav ja tõhusalt ohjatav.

Impulsiivsus suureneb ka kroonilise stressi, unetuse, läbipõlemise, bipolaarse häire maniakaalsete faaside ja tugevate emotsionaalsete raskuste korral: aju, mille ressursid on ammendunud, säästab just enesekontrolli arvelt. Seepärast on järsk impulsiivsuse hüpe (varem sellist ei olnud, nüüd on) märk vaadata mitte iseloomu, vaid seisundit: und, stressi, meeleolu. Eraldi teema on impulsiivne tarbimine: kui impulsid keerlevad alkoholi, hasartmängude või ostlemise ümber ega allu enam reeglitele, vaadake vastavaid sõltuvusteste.

Korduma kippuvad küsimused

Kas impulsiivsus on sama mis ADHD?

Ei. Impulsiivsus on joon, mis on teatud määral kõigil, ADHD aga neuroloogiline arengueripära, mille üks osa impulsiivsus on (koos lapsepõlvest kestvate tähelepanuraskuste ja rahutusega). Kõrge impulsiivsus ilma teiste ADHD tunnusteta on lihtsalt temperament. Kui kahtlete, tehke ADHD-test ja vaadake tervikpilti.

Kas impulsiivsust saab vähendada?

Joont ennast on raske muuta, kuid selle ohjamist on täiesti võimalik õppida, ja just ohjamine määrab tagajärjed. Toimivad kolm asja: pausireeglid (lükata tegu edasi, kuni impulss vaibub), keskkonna kujundamine (muuta impulsiivsed teod ebamugavaks) ja ressursside eest hoolitsemine (uni, toit, stressi vähendamine), sest kurnatud aju impulsse ei pidurda.

Miks ma ostan impulsiivselt, kuigi tean, et kahetsen?

Sest ostmise hetkel ei otsusta teadmine, vaid tasusüsteem: see reageerib „praegu“ peale palju tugevamalt kui „hiljem kahetsen“ peale. Teadmine lülitub sisse mõne sekundi pärast, kui nuppu on juba vajutatud. Seepärast ei toimi enesesüüdistamine, vaid mehaanika: ostukorvi reegel „las seisab üle öö“, ostunimekiri, kustutatud poeäpid, eraldi limiit impulssostudeks.

Impulsiivsus tekkis järsku, varem ma selline ei olnud. Mis see on?

Järsk impulsiivsuse kasv ei viita enamasti iseloomu muutusele, vaid seisundile: kroonilisele stressile, unepuudusele, läbipõlemisele, mõnikord meeleoluhäirete faasidele. Aju, millel napib ressursse, säästab kõigepealt enesekontrolli arvelt. Tasub kontrollida und, stressitaset ja meeleolu (stressitest, unetuse test ja heaolu test), ning kui muutus on silmatorkav ja seletamatu, arutada seda arstiga.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Patton J. H., Stanford M. S., Barratt E. S. (1995). Factor structure of the Barratt Impulsiveness Scale. Journal of Clinical Psychology, 51(6).
  • Stanford M. S. jt (2009). Fifty years of the Barratt Impulsiveness Scale: An update and review. Personality and Individual Differences, 47(5).
  • Moeller F. G. jt (2001). Psychiatric aspects of impulsivity. American Journal of Psychiatry, 158(11).
Kas see test oli teile kasulik?