Emotsioonide reguleerimise test
Emotsioonide reguleerimine on see, mida me emotsiooniga teeme, kui see on juba teel: võime muuta oma suhtumist olukorrasse, võime selle alla neelata ja mitte välja näidata, võime selle välja valada, võime seda tähelepanu kõrvale juhtides kustutada. Emotsiooniuurija James Gross näitas, et inimesed erinevad süstemaatiliselt kahe peamise strateegia poolest: kognitiivne ümberhindamine (muuta olukorra tõlgendust, kuni emotsioon alles kujuneb) ja allasurumine (tunda emotsiooni, kuid mitte lasta sel väljapoole paista).
Erinevus ei ole kosmeetiline: aastakümnete pikkused uuringud Grossi ERQ küsimustikuga näitavad, et ümberhindamine on seotud parema enesetunde ja suhetega, harjumus alla suruda aga suurema pinge ja emotsionaalse väsimusega. Kaksteist küsimust kirjutasime ise, toetudes Grossi kirjeldatud kahele strateegiale. See ei ole ERQ küsimustik, mistõttu punkte ei saa ametlike tulemustega võrrelda, kuid test näitab, millist strateegiat te sagedamini kasutate.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on emotsioonide reguleerimine?
Emotsioonide reguleerimine on protsessid, mille abil inimesed oma emotsioone mõjutavad: millal need tekivad, kui tugevad need on ja kuidas need avalduvad. See ei ole emotsioonide vaenlane, vaid nende juht: emotsioonid on signaalid ja energia ning reguleerimine otsustab, mida selle energiaga teha. Inimeste erinevus ei seisne selles, kas nad reguleerivad (reguleerivad kõik, pidevalt ja enamasti alateadlikult), vaid selles, milliseid strateegiaid nad on harjunud kasutama.
Selle valdkonna rajaja James Gross kirjeldab emotsiooni sündi protsessina: olukord, tähelepanu, tõlgendus, reaktsioon. Reguleerida saab igas etapis: muuta olukorda, suunata tähelepanu, muuta tõlgendust või ohjata juba tekkinud reaktsiooni. Tema ERQ küsimustik (meie test selle väiteid ei kasuta) mõõdab kaht strateegiat protsessi eri otstest: ümberhindamist (töötab vara, tõlgendusega) ja allasurumist (töötab hilja, väljendusega, kui emotsioon on juba valmis).
Miks ümberhindamine võidab allasurumist?
Põhiline erinevus on töökoht. Ümberhindamine muudab emotsiooni selle tekkimise etapis: teisiti tõlgendatud olukord tekitab lihtsalt teistsuguse, nõrgema või isegi hoopis erineva emotsiooni. Allasurumine lülitub sisse siis, kui emotsioon on juba valmis: see jääb täie tugevusega alles, see lihtsalt suletakse sisse, ja sulgemine nõuab pidevat pingutust. Grossi katsetes kogevad allasuruvad inimesed sama või suuremat füsioloogilist erutust (südamerütm, naha juhtivus), kuigi paistavad väljast rahulikud, ja jätavad olukorra üksikasjad halvemini meelde, sest osa ressurssidest kulub fassaadile.
Pikaajalised uuringud joonistavad sama pildi: ümberhindamise harjumus on seotud parema enesetunde, madalama depressiooni- ja ärevustaseme ning lähedasemate suhetega, allasurumise harjumus aga vastupidise profiiliga. Oluline reservatsioon: jutt on harjumustest, mitte üksikutest kordadest. Emotsiooni allasurumine sobimatul hetkel (läbirääkimistel, lapse juuresolekul, hädaolukorras) on terve täiskasvanu oskus; probleem algab siis, kui fassaad muutub ainsaks režiimiks.
Kuidas ümberhindamist treenida?
Ümberhindamine on oskus ja see kasvab harjutamisega. Mõned toimivad vormid:
- Teise vaatenurga küsimus: kui emotsioon tuleb peale, küsida „kuidas veel saab sellele vaadata? mida ütleksin selles olukorras sõbrale?“
- Ajaskaala: „mida see tähendab nädala pärast? aasta pärast?“ Enamik emotsioone tekib selle minuti mõõtkavas
- Ümbernimetamine: nimetada elevust enne olulist sündmust energiaks ja valmisolekuks, mitte ohuks; uuringutes parandab juba see ümbernimetamine tulemusi
- Mõtte otsimine: küsida raskuse puhul „mida see mulle õpetab? mis on selles olulist?“, see on kõige tugevam pikaajaline vorm
- Distants: vaadata olukorda justkui kõrvalt, kolmandas isikus („mida Mart praegu tunneb?“), uuringutes vähendab see võte emotsiooni intensiivsust
Millal tasub reguleerimise teemasse süveneda?
See test näitab kaht strateegiat, kuid emotsioonide reguleerimise valdkond on laiem ja naaberteemad aitavad tervikpilti kokku panna. Kui tundeid on raske mitte ainult väljendada, vaid ka ära tunda ja nimetada, alustage emotsioonide mõistmise testist: reguleerida saab ainult seda, mida näed. Kui soovite näha oma emotsionaalset tausta (kui palju on igapäevaelus positiivset ja negatiivset), on selleks positiivsete ja negatiivsete emotsioonide test, üldise emotsionaalse kirjaoskuse jaoks aga emotsionaalse intelligentsuse test.
Eraldi signaal on reguleerimise murdumised: kui emotsioonid võtavad regulaarselt juhtimise üle (vihapursked, paanika, ohjeldamatu söömine) või vastupidi, kõik on nii alla surutud, et elu tundub nagu läbi klaasi, ei ole see enam stiili, vaid abi küsimus. Emotsioonide reguleerimise oskused on üks tänapäeva teraapia kesksetest teemadest (KKT, DBT) ja nende õppimine koos spetsialistiga toimib hästi. Igapäevaseks tasandiks piisab lihtsast reeglist: emotsioone märgata, nimetada, kuulata ära nende sõnum ja siis teadlikult valida, mida nendega teha.
Korduma kippuvad küsimused
Kas allasurumine on alati halb?
Ei. Olukorrapõhise tööriistana on see vajalik: on hetki, kus emotsioonide näitamine ei sobi või ei ole ohutu (läbirääkimised, konflikt agressiivse inimesega, lapse juuresolek). Kahju tekib siis, kui allasurumine muutub peamiseks režiimiks kõikjal ja alati: siis emotsioonid kogunevad, keha on pidevalt pinges ja lähedased ei tea enam, mis teiega toimub. Reegel on lihtne: alla surutud emotsioonil peab olema planeeritud väljapääs hiljem.
Mille poolest erineb ümberhindamine positiivsest mõtlemisest?
Ümberhindamine otsib täpsemat või kasulikumat vaatenurka, mitte ilusamat: see võib tähendada ka „see on tõesti halb, kuid talutav ja ajutine“. Positiivne mõtlemine halvas mõttes eitab tegelikkust („kõik on imeline“) ja uuringutes toimib selline eitamine nagu allasurumine, lihtsalt mõtete tasandil. Terve ümberhindamine tunnistab emotsiooni ja töötleb seda siis ümber, mitte ei keela seda.
Minu tulemus: mõlemad strateegiad on kõrged. Mida see tähendab?
See tähendab, et teil on lai repertuaar: oskate nii ümber tõlgendada kui ka väljendust ohjata ja tõenäoliselt valite olukorra järgi. See on hea kombinatsioon, kui allasurumist kasutatakse taktikaliselt, mitte pideva fassaadina. Kontrollige end ühe küsimusega: kas vähemalt mõni lähedane inimene teab, mida te tegelikult tunnete? Kui jah, on tasakaal terve.
Kas emotsioonide reguleerimist saab täiskasvanuna õppida?
Jah, ja see on üks kõige paremini treenitavaid psühholoogilisi valdkondi. Ümberhindamise võtted (teise vaatenurga küsimus, ajaskaala, distants) arenevad igapäevase harjutamisega mõne nädalaga. Kui reguleerimine murdub tugevalt (pursked, paanika), on kõige tõhusam õppida koos spetsialistiga: emotsioonide reguleerimise moodulid on tänapäeva teraapia tavaline osa.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Gross J. J., John O. P. (2003). Individual differences in two emotion regulation processes: implications for affect, relationships, and well-being. Journal of Personality and Social Psychology, 85(2).
- Gross J. J. (2015). Emotion regulation: Current status and future prospects. Psychological Inquiry, 26(1).
- Webb T. L., Miles E., Sheeran P. (2012). Dealing with feeling: a meta-analysis of the effectiveness of strategies derived from the process model of emotion regulation. Psychological Bulletin, 138(4).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.