Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide test
Emotsionaalne enesetunne ei ole üks skaala „halvast“ „heani“, vaid kaks eraldi skaalat: positiivsed emotsioonid (energia, huvi, rõõm) ja negatiivsed emotsioonid (pinge, ärrituvus, süütunne) elavad kõrvuti ning võivad olla korraga kõrged või madalad. Just nii toimib tuntud PANAS-küsimustik, mida kasutatakse emotsiooniuuringutes üle maailma.
See test on üles ehitatud sama kahe skaala mudeli järgi: hinnake, kui sageli tundsite viimase 2 nädala jooksul 16 erinevat emotsiooni. Tulemus näitab, kumb pool praegu valitseb ja milline on teie tasakaal.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Miks mõõdetakse emotsioone kahe skaalaga?
Pikka aega arvati, et emotsionaalne enesetunne on üks telg: mida vähem halbu emotsioone, seda rohkem häid. 1988. aastal näitasid David Watson ja kolleegid PANAS-küsimustikku (Positive and Negative Affect Schedule) luues, et tegemist on kahe peaaegu sõltumatu süsteemiga: korraga võib tunda palju nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone (intensiivne elu) või vähe mõlemaid (emotsionaalne vaikus, apaatia).
Sel avastusel on praktiline tähtsus: negatiivsete emotsioonide vähendamine ei suurenda automaatselt positiivseid. Ärevusest jagu saanuna võite jääda tühjusse, kui te ei loo seda, mis rõõmu teeb. Seepärast tasub oma enesetunde kohta küsida kaks küsimust: „Kui palju on minus pinget?“ ja „Kui palju on minus elujõudu?“
Mida teie tasakaal ütleb?
Neli tüüpilist kombinatsiooni, mida kahe skaala vaade esile toob:
- Kõrged positiivsed, madalad negatiivsed: õitsengu tsoon, energia ilma suurema pingeta
- Mõlemad kõrged: intensiivne elu, palju kirge ja palju stressi; toimib seni, kuni taastumist jätkub
- Mõlemad madalad: emotsionaalne vaikus, ei valuta ega rõõmusta; kaasneb sageli kurnatuse või apaatiaga ja vajab tähelepanu sama palju kui negatiivne pool
- Madalad positiivsed, kõrged negatiivsed: kõige raskem kombinatsioon, mis kaasneb sageli pikaleveninud stressi või halva tujuga; on aeg enda eest tõsiselt hoolitseda
Negatiivsed emotsioonid ei ole vaenlane
Populaarne kultuur kutsub „positiivselt mõtlema“, kuid emotsiooniteadus ütleb muud: negatiivsed emotsioonid ei ole rike, vaid infosüsteem. Ärevus näitab, et midagi olulist on kaitseta; viha näitab, et piiri on ületatud; süütunne näitab, et oleme oma väärtuste vastu eksinud; kurbus näitab, et oleme midagi kaotanud. Emotsioonid muutuvad probleemiks mitte siis, kui need tekivad, vaid siis, kui need jäävad püsima, kui signaal huilgab pidevalt, kuigi sellele on juba vastatud või vastata pole võimalik.
Seepärast ei ole tervislik eesmärk null negatiivset emotsiooni, vaid hea suhe ja liikumine: emotsioonid tulevad, annavad teada ja lähevad. Uuringud näitavad, et inimesed, kes tunnevad ja nimetavad oma emotsioone täpselt (nn emotsionaalne granulaarsus), elavad need läbi lühemalt ja leebemalt. Kui tundeid on raske nimetada, tasub teha emotsioonide mõistmise test.
Kuidas oma emotsionaalset tasakaalu parandada?
Tasakaalu saab muuta mõlemalt poolt. Negatiivse vähendamine: lahendage see, mis on lahendatav (sageli tekitab üks pikaleveninud olukord suurema osa pingest), piirake ärritajaid (uudised, konfliktsed inimesed, ülekoormus) ja hoolitsege keha eest, sest magamata inimene tunneb kõiki emotsioone süngemalt.
Positiivse kasvatamine toimib ainult aktiivselt: meeldivaid tegevusi tuleb planeerida, mitte oodata. Liikumine, loodus, muusika, loometöö, kohtumised silmast silma ja väikeste rõõmude märkamine (tänulikkuse harjutamine): see kõik kõlab lihtsalt, kuid just nende harjutuste kohta on kõige tugevamad tõendid. Kui positiivsed emotsioonid ei tule pingutustest hoolimata tagasi, on see märk pöörduda spetsialisti poole: anhedooniat (võimetust rõõmu tunda) saab hästi ravida.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see test on sama mis PANAS?
Ei, algne PANAS on teaduslik küsimustik oma sõnaloendi ja autoriõigustega. See test toimib sama kahe skaala mudeli järgi, kuid kasutab omaenda, igapäevakeelele kohandatud emotsioonide kirjeldusi. Uuringutes kasutatakse originaali.
Minu mõlemad ribad on peaaegu võrdsed. Mida see tähendab?
Et teie tunne-elu on intensiivne või üleminekujärgus: palju nii head kui ka rasket. Vaadake absoluutset taset: mõlemad kõrged näitavad ülekoormatud, kuid elavat perioodi (oluline on taastumine), mõlemad madalad aga emotsionaalset vaikust, mida tasub tegevuse abil liikuma lükata.
Mille poolest erineb see test heaolu testist?
Heaolu test mõõdab üldist heaolu taset ühe skaalaga, see test aga jagab enesetunde kaheks pooleks ja näitab, kumb valitseb. Need täiendavad teineteist: heaolu test ütleb, „kuidas mul üldiselt läheb“, emotsioonide tasakaal ütleb, „millest see koosneb“.
Minu tulemus on negatiivne. Kas see on depressioon?
Mitte tingimata, kaks raskemat nädalat on kõigil. Depressiooni suunas viitab kombinatsioon: madalad positiivsed emotsioonid (miski ei rõõmusta) koos negatiivse ülekaaluga kauem kui 2 nädalat. Sel juhul tehke depressiooni test ja kui tulemus on kõrge, pidage nõu spetsialistiga.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Watson D., Clark L. A., Tellegen A. (1988). Development and validation of brief measures of positive and negative affect: The PANAS scales. Journal of Personality and Social Psychology.
- Fredrickson B. L. (2001). The role of positive emotions in positive psychology: The broaden-and-build theory. American Psychologist.
- Barrett L. F. (2017). How Emotions Are Made. Houghton Mifflin Harcourt.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.