Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Tahtejõu test

Tahtejõud on ilmselt psühholoogia kõige enam räägitud ja kõige vähem mõistetud mõiste. Me süüdistame seda, kui dieet, trennid või plaan kell kuus ärgata ebaõnnestuvad, ja kadestame seda inimestel, kes „lihtsalt võtavad end kokku“. Uuringud joonistavad teistsuguse pildi: enesekontroll on tõepoolest üks paremaid eluedu ennustajaid, kuid see toimib hoopis teisiti, kui me ette kujutame.

Test koosneb 12 väitest, mille koostasime ise tuntuima lühikese enesekontrolli küsimustiku eeskujul: need mõõdavad, kui hästi suudate kiusatustele vastu panna, alustatud töid lõpetada ja valida kiire naudingu asemel pikaajalise kasu. Need ei ole lühike enesekontrolli skaala (Brief Self-Control Scale) ise ja teie tulemust ei saa selle skaala tulemustega võrrelda.

Jaga:
12 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on tahtejõud ja miks see on nii oluline?

Psühholoogias nimetatakse tahtejõudu enamasti enesekontrolliks: võimeks juhtida oma impulsse, emotsioone ja käitumist nii, et need teeniksid pikaajalisi eesmärke. See test on inspireeritud tuntuimast enesekontrolli mõõtmise vahendist, lühikesest enesekontrolli skaalast (Brief Self-Control Scale, BSCS), mille avaldasid 2004. aastal June Tangney, Roy Baumeister ja Angie Boone. Algset skaalat kasutatakse uuringutes, seepärast koostasime küsimused siin ise, lähtudes selle loogikast.

Miks tasub oma enesekontrolli tunda? Sest selle ennustusjõud on muljetavaldav. Kuulsas Uus-Meremaa Dunedini uuringus, mis jälgis tuhandet inimest sünnist alates, ennustas lapsepõlve enesekontroll täiskasvanute tervist, rahaasju ja isegi kriminaalkaristusi ka siis, kui arvestati intelligentsust ja perekondlikku tausta. Erinevalt intelligentsusest on enesekontroll treenitav, seepärast on see üks tänuväärsemaid investeeringuid endasse.

Vahukommikatse ja mis sellest alles jäi

Kõige kuulsam tahtejõu uuring on Walter Mischeli „vahukommikatse“: lastele pakuti võimalust süüa üks maiuspala kohe või oodata ja saada kaks. Lapsed, kes suutsid oodata, osutusid aastakümneid hiljem paljudes valdkondades edukamaks. See kujund lõi populaarse veendumuse: tahtejõud on kaasasündinud iseloomujoon, mis määrab saatuse.

Hilisemad uuringud täpsustasid pilti. Suuremas järeluuringus kahanes ooteaja ja hilisema edu seos palju, kui arvesse võeti perekondlik taust, ja eksperiment näitas, et lapsed ootasid palju kauem, kui täiskasvanu oli varem antud lubadust pidanud. Seega võib ettearvamatust keskkonnast pärit lapse jaoks maiuspala kohe söömine olla mõistlik valik, mitte nõrkuse märk. Õppetund täiskasvanutele on sama: enesekontroll ei ole puhas iseloomuomadus, see kasvab ettearvatavast keskkonnast, usaldusest ja strateegiatest. Muide, Mischeli kõige edukamad lapsed ei võidelnud oodates kiusatusega, vaid suunasid tähelepanu mujale: laulsid, mängisid, vaatasid kõrvale. See ongi tahtejõu tegelik tehnika.

Tahtejõud: lihas või strateegia?

Pikka aega valitses psühholoogias „tahtejõu lihase“ teooria: enesekontroll on piiratud ressurss, mis kasutamisest ammendub (ego kurnatuse efekt). See on intuitiivselt veenev (kes ei tunneks tunnet, kui pärast rasket päeva käsi ise külmkapi poole sirutub), kuid paljudes laborites tehtud suured kordusuuringud leidsid efekti olevat väike või puuduvat ja tänapäeval kalduvad teadlased arvama, et väsimus mõjub motivatsiooni ja tähelepanu kaudu, mitte tühjeneva „kütusepaagi“ kaudu.

Teine leid on end paremini kinnitanud: parima enesekontrolliga inimesed võivad seda vajada kõige vähem. Wilhelm Hofmanni igapäevaelu uuringud näitasid paradoksi: kõrge enesekontrolli tulemusega inimesed kogevad iga päev vähem kiusatusi, sest korraldavad oma keskkonna ja rutiinid ette nii, et võidelda peaaegu ei tulegi. Tahtejõud osutub mitte lihaseks, vaid arhitektuuriks: võidab mitte see, kes paneb vastu laual olevale küpsisele, vaid see, kes küpsist lauale ei pannudki.

Kuidas enesekontrolli tugevdada: mis tegelikult toimib?

Esiteks keskkonna kujundamine: tehke head valikud lihtsaks ja halvad raskeks. Telefon teises toas, trenniriided õhtul valmis pandud, ebatervislikke suupisteid üldse ei osteta. Teiseks elluviimise kavatsused („kui X, siis Y“): ette planeeritud reaktsioon konkreetsele olukorrale käivitub automaatselt ja uuringutes kahekordistab eesmärkide saavutamist. Kolmandaks harjumused otsuste asemel: see, mis toimub samal ajal samas kohas, lakkab mõne nädala pärast tahtejõudu nõudmast. Sellest lähemalt harjumuste testis.

Neljandaks aluste eest hoolitsemine: uni, regulaarne toitumine ja stressi juhtimine mõjutavad enesekontrolli tugevamini kui ükskõik milline motivatsioonisisu, sest impulsside pidurid paiknevad füsioloogiliselt prefrontaalses ajukoores, mis kannatab väsimuse all esimesena. Ja viiendaks, tundke oma vaenlast: kui tahtejõu peamine leke on edasilükkamine, alustage prokrastineerimise testist, sest edasilükkamine ei ole laiskus, vaid emotsioonide reguleerimise probleem ja see lahendatakse teisiti kui kiusatused.

Korduma kippuvad küsimused

Kas tahtejõud on kaasasündinud või õpitav?

Osa kalduvusest impulsiivsusele on kaasasündinud (temperament), kuid praktiline enesekontroll on suures osas strateegiad: keskkonna kujundamine, harjumused, planeerimine. Uuringud näitavad, et parima enesekontrolliga inimesed ei võitle tugevamini, vaid satuvad harvemini võitlusolukordadesse. Seda saab õppida igaüks.

Miks mu tahtejõud õhtuks kaob?

Sest impulsside pidurid (prefrontaalne ajukoor) reageerivad tundlikult väsimusele, näljale ning päeva jooksul kogunenud stressile ja otsuste hulgale. See on normaalne ja ennustatav. Praktiline järeldus: tehke kõige rohkem tahtejõudu nõudvad asjad hommikul ja looge õhtuks keskkond, kus murduda on raske (näiteks ilma suupistete tagavarata kodus).

Mul ei õnnestu suitsetamisest loobuda ega dieeti pidada. Kas mul lihtsalt puudub tahtejõud?

Ei, ja see liiga lihtsustatud seletus pigem segab. Sõltuvustel on bioloogiline mehhanism, mille ületamiseks on vaja strateegiaid ja sageli spetsialisti abi, dieetide ebaõnnestumise põhjuseks on aga enamasti liiga ranged reeglid, mitte iseloom. Tahtejõu süüdistamine on sama, mis süüdistada käsi, et need autot üles ei tõsta: vaja on mitte tugevamaid käsi, vaid tungrauda.

Mille poolest erineb tahtejõud sihikindlusest?

Enesekontroll toimib lühikesel distantsil: panna täna kiusatusele vastu, lõpetada töö täna õhtul. Sihikindlus (ingl grit) toimib pikal distantsil: hoida aastaid ühte suunda, mitte kaotada eesmärki pärast ebaõnnestumisi. Need on seotud, kuid ei kattu: on inimesi, kellel on raudne päevakava, kuid puudub pikaajaline eesmärk, ja vastupidi. Kasulik on mõõta mõlemat.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Arvutused toimuvad ainult teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Tangney J. P., Baumeister R. F., Boone A. L. (2004). High self-control predicts good adjustment, less pathology, better grades, and interpersonal success. Journal of Personality, 72(2).
  • Moffitt T. E. jt (2011). A gradient of childhood self-control predicts health, wealth, and public safety. PNAS, 108(7).
  • Hofmann W., Baumeister R. F., Förster G., Vohs K. D. (2012). Everyday temptations: An experience sampling study of desire, conflict, and self-control. Journal of Personality and Social Psychology, 102(6).
  • Watts T. W., Duncan G. J., Quan H. (2018). Revisiting the marshmallow test: A conceptual replication investigating links between early delay of gratification and later outcomes. Psychological Science, 29(7).
  • Kidd C., Palmeri H., Aslin R. N. (2013). Rational snacking: Young children's decision-making on the marshmallow task is moderated by beliefs about environmental reliability. Cognition, 126(1).
  • Hagger M. S. et al. (2016). A multilab preregistered replication of the ego-depletion effect. Perspectives on Psychological Science, 11(4).
Kas see test oli teile kasulik?