Prokrastineerimise test
„Teen homme“, ja homme jälle homme. Prokrastineerimine on oluliste tegevuste vabatahtlik edasilükkamine, kuigi teate, et see teeb olukorra halvemaks. Uuringute järgi vaevab krooniline edasilükkamine umbes 20% täiskasvanutest ning selle hind ei ole ainult põlevad tähtajad, vaid ka pidev süütunne, halvem uni ja madalam enesehinnang.
Testi 14 küsimust hindavad teie prokrastineerimise taset ja aitavad mõista selle juuri, sest me ei lükka asju edasi laiskusest, vaid emotsioonide pärast, mida ülesanne ise tekitab.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on prokrastineerimine ja miks see ei ole laiskus?
Prokrastineerimine on kavandatud tegevuse vabatahtlik edasilükkamine, kuigi inimene teab, et see teeb olukorra halvemaks. Laiskusest eristab seda üks oluline asi: laisk inimene ei taha midagi teha ega muretse selle pärast, prokrastineerija aga tahab ära teha, ei suuda alustada ja piinleb selle pärast.
Teadus selgitab tänapäeval prokrastineerimist kui emotsioonidega toimetuleku probleemi: ülesanne tekitab ebameeldiva tunde (igavus, ebaselgus, hirm ebaõnnestuda, perfektsionistlik surve) ja aju valib kiire kergenduse ehk edasilükkamise. Kergendus kestab minuteid, süütunne ja kasvav kuhi aga päevi. Seepärast kaotab tahtejõuga võitlemine: toimib mitte surve, vaid emotsionaalse läve madaldamine.
Prokrastineerimise sagedasemad põhjused
Edasilükkamise taga on peaaegu alati üks neist põhjustest:
- Ebaselgus: ülesanne on liiga suur või ebamäärane ja aju ei tea, millest alustada, seega ei alusta üldse
- Perfektsionism: „kui ma ei saa seda täiuslikult teha, siis parem ei alusta“; edasilükkamine kaitseb võimaliku ebaõnnestumise eest
- Igavus: ülesanne ei paku mingit stimulatsiooni; see on eriti iseloomulik ADHD-ga ajule
- Hindamise hirm: töö, mida keegi hindab, tekitab ärevust ja seda välditakse
- Vastuhakk: pealesurutud ülesandeid lükatakse edasi kui vaikivat „ei“ kontrollile
- Kurnatus: vahel on „prokrastineerimine“ lihtsalt ülekoormatud inimese katse ellu jääda; siis on vaja mitte võtteid, vaid puhkust
Kuidas prokrastineerimisest jagu saada: mis tegelikult toimib
Kõige tõhusamad meetodid keskenduvad alustamise lävele, mitte tahtejõule. Tehke esimene samm väiksemaks, kuni see muutub naeruväärselt lihtsaks: mitte „korista korter ära“, vaid „vii välja üks tass“. Piirake aega: „töötan ainult 10 minutit“ möödub vastupanust ja kui olete alustanud, tahate enamasti jätkata. Eemaldage segajad füüsiliselt: telefon teises toas toimib paremini kui kõik enesekontrolli üleskutsed.
Uuringute kõige ootamatum leid on endale andestamine: üliõpilased, kes andestasid endale edasilükatud eksamiks õppimise, valmistusid järgmiseks varem kui need, kes end hukka mõistsid. Süütunne suurendab ülesandega seotud ebameeldivat tunnet ja süvendab seega nõiaringi. Kui edasilükkamine on krooniline ja on teiega koos tähelepanuraskustega kaasas olnud kooliajast saati, tehke kindlasti ADHD-test, sest märkamata ADHD on üks sagedasemaid „ravimatu“ prokrastineerimise põhjusi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas prokrastineerimine on haigus?
Ei, see ei ole diagnoos, vaid käitumismuster. Krooniline prokrastineerimine võib aga olla mõne muu seisundi, näiteks ADHD, ärevuse või depressiooni sümptom, seega tugeva edasilükkamise korral tasub asja põhjalikumalt uurida.
Mille poolest erineb prokrastineerimine laiskusest?
Laisk inimene ei taha teha ega muretse selle pärast. Prokrastineerija tahab ära teha, ei suuda alustada ja tunneb süüd. Prokrastineerimine on emotsioonidega toimetuleku, mitte motivatsioonipuuduse probleem.
Miks ma lükkan edasi isegi meeldivaid asju?
Enamasti otsustamise koorma (tuleb valida, planeerida, kokku leppida) või kurnatuse tõttu, sest kui jõuvarud on väikesed, tundub isegi meeldiv asi järjekordse ülesandena. See on märk, et tasub üle vaadata oma energia tasakaal.
Kas prokrastineerimine on seotud ADHD-ga?
Tugevalt: krooniline edasilükkamine on täiskasvanute ADHD üks sagedasemaid sümptomeid, sest ADHD-ga ajul on raske alustada ülesandeid, mis ei paku stimulatsiooni. Kui edasilükkamine on kaasas käinud lapsepõlvest saati koos tähelepanuraskustega, on ADHD-test esimene samm.
Milline üks meetod toimib kõige paremini?
Väikseima esimese sammu reegel: jagage töö nii väikeseks tegevuseks, et seda on võimatu tegemata jätta (näiteks „avada fail“). Alustamine on prokrastineerimise ainus tõeliselt raske koht.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Steel P. (2007). The Nature of Procrastination: A Meta-Analytic and Theoretical Review. Psychological Bulletin.
- Sirois F., Pychyl T. (2013). Procrastination and the Priority of Short-Term Mood Regulation. Social and Personality Psychology Compass.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.