Produktiivsuse test
Olla hõivatud ja olla produktiivne on kaks eri asja: võib terve päeva ringi joosta ja mitte midagi edasi liigutada, aga võib ka kolme hommikutunniga teha ära nädala töö. Produktiivsus on pingutuse ja tulemuse suhe ning selle määravad mitte töötunnid, vaid neli lüli: tähelepanu, energia, prioriteedid ja süsteem.
Viisteist küsimust hindavad kõiki nelja lüli ja näitavad, milline neist on teie süsteemis kõige nõrgem, sest produktiivsust piirab alati kõige kitsam koht.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Produktiivsuse neli lüli
Produktiivsus on neljast osast koosnev kett ja seda piirab alati kõige nõrgem lüli. Tähelepanu: oskus püsida ühe töö juures, sest iga ümberlülitumine võib maksta keskmiselt umbes 23 minutit täielikku keskendumist (Gloria Marki uuringud). Energia: uni, pausid, stressitase, sest väsinud aju töötab aeglasemalt ja eksib sagedamini, ükskõik kui täiuslik on süsteem. Prioriteedid: väike osa töödest annab suurema osa väärtusest (Pareto reegel), seega algab produktiivsus teadmisest, millised need on. Süsteem: harjumused ja keskkond, mis toetavad kõike seda ilma pideva tahtejõuta.
Kõige sagedasem viga on ravida valet lüli: inimene ostab planeerimisäppe (süsteem), kuigi tema probleem on kuus kuud unetust (energia) või suutmatus öelda „ei“ (prioriteedid).
Hõivatuse lõks: miks „töötan palju“ ei tähenda „teen palju ära“?
Hõivatus tundub produktiivsusena: käed liiguvad, kalender täitub, kirjadele vastatakse. Väärtus sünnib aga ainult süvatöös: keerulistes, keskendumist nõudvates töödes, mida ei saa teha poole ajuga. Pinnapealne tegevus (e-kirjad, sõnumid, koosolekud koosolekute üle) võtab aega, kuid muudab harva midagi.
Praktiline test: küsige õhtul endalt mitte „kui palju ma töötasin?“, vaid „mida ma edasi liigutasin?“ Kui vastus on pidevalt udune, on teie päev tõenäoliselt antud pinnapealsele tegevusele ja esmalt tasub tagasi võita vähemalt üks süvatöö tund, mis on kaitstud kõigi segajate eest.
Produktiivsus ja tervis: piir, mida ei tohi ületada
Produktiivsuskultuuril on oma varjukülg: kui tulemused muutuvad enesehinnangu mõõdupuuks, hakkab puhkus tekitama süütunnet ja süsteem hakkab survet avaldama. Tõeline produktiivsus hõlmab puhkust: aju kinnistab, lahendab ja loob just pauside ajal ning pidev surve ilma taastumiseta ei lõpe rekordite, vaid läbipõlemisega.
Kui töötate üha rohkem, aga saate üha vähem tehtud, kui puhkus enam ei taasta, kui töömõtted ei lase õhtuti lahti, siis ei ole see enam produktiivsuse, vaid tervise küsimus. Tehke läbipõlemise ja stressi test, sest need näitavad, kas teie süsteem vajab optimeerimist või eelkõige taastumist.
Korduma kippuvad küsimused
Millest alustada produktiivsuse tõstmist?
Kõige nõrgemast lülist: kui magate 5 tundi, siis unest; kui telefon on iga minut käes, siis keskkonnast; kui kõik on oluline, siis prioriteetidest. Testi madalaimad vastused näitavad teie alguspunkti.
Kas rööprähklemine tõesti ei toimi?
Keeruliste tööde puhul ei: aju ei tööta paralleelselt, vaid lülitub kulukalt ümber. Uuringud näitavad kuni 40% tõhususe kadu ja rohkem vigu. Erand on mehaaniliste ja vaimsete tegevuste kooslus (kõndimine ja mõtlemine).
Mitu tundi päevas saab produktiivselt töötada?
Sügavat, keskendunud tööd jagub enamikul inimestel 3-4 tundi päevas; seda kinnitavad nii teadlaste kui ka loovinimeste uuringud. Ülejäänud aeg läheb loomulikult kergematele tegevustele, ja see on normaalne, mitte laiskus.
Miks produktiivsusäpid mind ei aita?
Tööriistad tugevdavad toimivat süsteemi, kuid ei loo seda: kui probleem on energias, prioriteetides või edasilükkamises, muutub äpp veel üheks hajutavaks asjaks. Kõigepealt diagnoos (see test), siis tööriistad.
Mille poolest erineb produktiivsus tööefektiivsusest?
Produktiivsus on kogu teie isikliku süsteemi (tähelepanu, energia, prioriteedid) toimimine. Tööefektiivsus puudutab konkreetselt töökeskkonda ja protsesse: koosolekuid, segajaid, suhtlust. Selle jaoks on meil eraldi test.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Mark G. jt (2008). The Cost of Interrupted Work: More Speed and Stress. CHI.
- Newport C. (2016). Deep Work. Grand Central Publishing.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.