Konfliktide lahendamise test
Konfliktid on vältimatud, erineb ainult see, mida me nendega teeme. Ühed tormavad oma tõde kaitsma, teised otsivad kõigile sobivat lahendust, kolmandad annavad rahu nimel järele ja neljandad lihtsalt kaovad vestlusest. Psühholoogid K. Thomas ja R. Kilmann kirjeldasid neid mustreid kahe telje abil: kehtestamine (kui palju kaitseme oma huve) ja koostöövalmidus (kui palju arvestame teise huvidega).
Kaksteist igapäevast olukorda tööst pereni näitavad teie valdavat konfliktide lahendamise stiili ning selle tugevaid ja nõrku külgi. Vastake nii, nagu te tegelikult käitute, mitte nii, nagu „peaks“.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Viis konfliktide lahendamise stiili
Kenneth Thomas ja Ralph Kilmann kirjeldasid 1970. aastatel konfliktikäitumise mudelit kahe telje abil: kehtestamine (kui palju kaitseme oma huve) ja koostöövalmidus (kui palju arvestame teisega). Nende kombinatsioonidest sünnib viis stiili:
- Võistlemine (kõrge kehtestamine, madal järeleandlikkus), „võidan mina“: kiire ja kindel oma seisukoha kaitsmine.
- Koostöö (kõrge + kõrge), „võidame mõlemad“: vajaduste põhjalik väljaselgitamine ja ühine lahendus.
- Kompromiss (keskmine + keskmine), „võrdselt“: kiire järeleandmiste vahetus.
- Vältimine (madal + madal), „mitte praegu“: konfliktist eemaldumine.
- Kohanemine (madal kehtestamine, kõrge järeleandlikkus), „võidad sina“: järeleandmine suhte nimel.
Millal milline stiil sobib kõige paremini?
Mudeli mõte ei ole leida „parimat“ stiili, vaid õppida valima. Võistlemine on vajalik kriisides ja põhimõtteliste piiride kaitsmisel. Koostöö sobib kõige olulisemates suhetes ja keerulistes otsustes, kus on vaja mõlema poole pühendumist. Kompromiss sobib, kui aega on vähe ja küsimus on keskmise kaaluga. Vältimine sobib tühiasjades ja tulistes olukordades, kus paus on väärtuslikum kui vestlus. Kohanemine sobib, kui küsimus on teisele tähtsam kui teile või kui mõistate, et eksisite.
Probleemid algavad siis, kui üks stiil muutub automaatseks vastuseks kõigele: igavene võitleja lõhub suhteid, igavene vältija kogub lahendamata võlgu, igavene kohaneja kustutab iseennast. Testi tulemus näitab just teie automaatset mustrit ja teadlikkus on esimene samm valikuvabaduse poole.
Kuidas tervislikult tülitseda: mõned üldised põhimõtted
Olenemata stiilist loovad terve konflikti mõned oskused. Eristage inimest probleemist: „meie probleemi vastu“, mitte „mina sinu vastu“. Rääkige vajadustest, mitte seisukohtadest: lause „tahan puhkust mere ääres“ taga võib peituda vajadus inimestest puhata, mida rahuldaksid ka mäed. Kasutage mina-sõnumeid: „ma tunnen end tähelepanuta jäetuna, kui…“, mitte „sa alati…“. Ja lõpetage leppimisega, sest leppimiseta konflikt jääb avatud failiks, mis koormab mälu.
Konfliktioskused on tihedalt seotud laiema emotsionaalse kirjaoskusega: kui soovite vaadata sügavamale, tehke emotsionaalse intelligentsuse ja empaatia test, sest need näitavad ressursse, millele terve tülitsemine toetub.
Korduma kippuvad küsimused
Milline konfliktide lahendamise stiil on parim?
Universaalset ei ole, sest igal stiilil on olukordi, kus see on optimaalne. Pikaajalistes suhetes ja olulistes küsimustes annab parimaid tulemusi koostöö, kuid kriisis on vaja võistlemist ja tühiasjas piisab kompromissist või vältimisest.
Kas konfliktistiili saab muuta?
Jah, stiil on harjumus, mitte loomus. Esimene samm on märgata oma automaatset mustrit (selleks see test ongi) ja teine samm on teadlikult proovida teistsugust käitumist väikestes ja turvalistes olukordades.
Minu stiil tööl ja kodus on erinev. Kas nii juhtub?
Väga sageli: inimene võib olla tööl võitleja ja kodus kohaneja (või vastupidi). Testi tasub teha kaks korda, mõeldes eri olukordadele, sest erinevus ise ütleb palju.
Kas konflikti vältimine on alati halb?
Ei, paus tulises olukorras või tühiasjast mööda vaatamine on terve. Halb on see, kui vältimine muutub ainsaks tööriistaks: siis jäävad olulised küsimused aastateks lahendamata ja muutuvad solvumisteks.
Kuidas käituda inimesega, kes alati võistleb?
Ärge laske end tõmmata mängu „kes keda“: viige vestlus tagasi faktide ja ühise eesmärgi juurde, hoidke kindlalt oma piire ja pange olulised kokkulepped kirja. Kui lähisuhtes on pidev agressiivsus, vaadake toksilise suhte testi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Thomas K. W., Kilmann R. H. (1974). Thomas-Kilmann Conflict Mode Instrument. XICOM.
- Fisher R., Ury W. (1981). Getting to Yes: Negotiating Agreement Without Giving In. Houghton Mifflin.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.