Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Suhtlusstiili test

Kui teie piire rikutakse või teie arvamus erineb teiste omast, siis te midagi teete: vaikite, lähete põlema, ütlete otse välja või... nõustute valjult ja maksate kätte vaikselt. Psühholoogia eristab nelja suhtlusstiili: passiivset, agressiivset, passiiv-agressiivset ja kehtestavat. Ainult viimane võimaldab end kaitsta teist ründamata ja õnneks on see õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne.

Teie ees on 12 igapäevast olukorda: tööl, kodus, sõprade seltsis ja teeninduses. Valige igas olukorras vastus, mis on kõige lähemal sellele, mida te tegelikult teeksite (mitte sellele, kuidas „peaks“). Tulemus näitab teie valdavat stiili ja kõigi nelja stiili tasakaalu.

Jaga:
12 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Neli suhtlusstiili

Suhtlusstiilide liigitus pärineb kehtestamistreeningu traditsioonist, mille algatasid 1960. aastatel käitumisterapeudid. Kõik keerleb kahe küsimuse ümber: kas inimene kaitseb oma vajadusi ja kas ta austab teise omi. Vastuste kombinatsioonidest sünnivad neli stiili:

  • Passiivne: teise vajadused on olulisemad. Vaikimine, järeleandmine, „pole hullu“. Hind: solvumine ja hägustunud piirid
  • Agressiivne: minu vajadused on olulisemad. Ründamine, süüdistamine, vahelesegamine. Hind: hirm ja kaugus suhetes
  • Passiiv-agressiivne: vajadusi kaitstakse salaja. Sarkasm, vaikimisega karistamine, venitamine. Hind: keegi ei saa seda, mida tahab, ja usaldus kaob
  • Kehtestav: mõlema vajadused on olulised. Otsekohene ja lugupidav rääkimine endast. Ainus stiil ilma varjatud hinnata

Miks on kehtestamine nii raske?

Kui kehtestav suhtlus on nii hea, miks me kõik nii ei räägi? Sest stiilid ei ole valikud, vaid keskkonnas kasvanud harjumused. Kes kasvas seal, kus vastuvaidlemine lõppes viha või tõrjumisega, õppis passiivsust. Kes nägi, et valjem võidab, võttis üle agressiooni. Kes ei saanud ei vaikida ega karjuda, leidis kolmanda tee: naeratada ja kahjustada. Täiskasvanuna lülituvad need harjumused sisse automaatselt, kiiremini, kui jõuame mõelda.

Seepärast ei ole kehtestamise õppimine teadmiste, vaid treeningu küsimus: aju vajab kümneid turvalisi kogemusi, et uskuda, et otse öelda võib ja taevas ei kuku alla. Praktiline järjekord on lihtne: alustada kõige väiksema riskiga olukordadest (teenindus, müüjad), siis kolleegid, siis sõbrad ja alles lõpuks pere, sest kõige lähedasemad inimesed on teie vana stiiliga kõige rohkem harjunud ja hoiavad seda kõige tugevamalt alal.

Kehtestava vastuse valem

Kõige universaalsem kehtestamise vahend on mina-sõnum: lause, mis algab teie kogemusest, mitte teise inimese süüst. Täielikul valemil on neli osa: fakt ilma hinnanguta („kui kohtumine jäetakse ära viimasel minutil“), tunne („olen pettunud“), tähendus („sest olin õhtu selleks vabaks jätnud“) ja palve („palun anna vähemalt päev ette teada“).

Erinevus tavalisest kõnest tundub kosmeetiline, kuid mõjub sügavalt: „sa jätsid jälle ära!“ lülitab sisse teise inimese kaitse, „olin pettunud, kui...“ aga jätab talle ruumi kuulata. Oluline detail: kehtestamine hõlmab nii õigust öelda „ei“ ilma pikkade vabandusteta, õigust meelt muuta kui ka õigust öelda „mul on vaja aega järele mõelda“. See kõik ei ole egoism, vaid terved piirid, millest räägivad lähemalt konfliktide lahendamise ja toksiliste suhete test.

Stiili saab muuta: millest alustada?

Esimene samm on näha oma automaatset stiili ja selle te just tegite. Teine on märgata seda reaalajas: pange nädala jooksul lihtsalt kirja (näiteks märkmikku), kuidas reageerisite igale piiride rikkumisele või lahkarvamusele. Juba jälgimine muudab käitumist, sest automaatika lakkab olemast nähtamatu.

Kolmas samm sõltub teie stiilist: passiivne vajab väikeste „ei“-de treeningut ja tööd enesehinnanguga, agressiivne pausi ja sihtmärgi vahetamist (probleem, mitte inimene; kui viha on tugev, alustage viha ohjamise testist), passiiv-agressiivne luba endale rahulolematust otse nimetada. Kui suhtlemist ei takista harjumus, vaid hirm hinnangu ees, vaadake ka sotsiaalärevuse testi: vahel on „passiivsus“ lihtsalt ärevuse vormiriietus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas suhtlusstiil on alati sama?

Ei, ja see on normaalne. Enamik inimesi käitub eri inimestega erinevalt: tööl kehtestavalt, emaga passiivselt, lastega pisut agressiivselt. Test näitab valdavat kalduvust ja tulemuse all olevad tulbad näitavad kogu teie profiili. Kõige kasulikum on märgata, millistes olukordades lülitub sisse „nõrgem“ stiil: just seal on teie arenguruum.

Kas kehtestamine pole lihtsalt ilusa nimega egoism?

Ei. Egoism ütleb „minu vajadused on olulisemad kui sinu omad“ ja see on agressiivse stiili loogika. Kehtestamine ütleb „mõlema vajadused on olulised, seepärast räägime otse“. Kehtestav inimene võib järele anda, kui teise vajadus on praegu olulisem, kuid teeb seda nähtavalt ja teadlikult, mitte automaatselt ja solvumisega.

Minu stiil on passiivne. Kas see on sotsiaalärevus?

Mitte tingimata, kuid need on sageli seotud. Passiivsus võib olla lihtsalt õpitud harjumus („nii on kõigil rahulikum“), kuid võib olla ka ärevuse tagajärg: kui vastuvaidlemine tekitab tugevat hirmu tõrjumise või naeruvääristamise ees. Eristavaks märgiks on keha: kui juba mõte „ei“ ütlemisest tekitab pinget, südamepekslemist või punastamist, tuleb kasuks sotsiaalärevuse test.

Kuidas käituda passiiv-agressiivse inimesega?

Kõige paremini toimib käitumise rahulik nimetamine ja otsene küsimus: „märkan, et ütled, et kõik on korras, aga käitud nii, nagu oleksid vihane. Mis juhtus?“ Oluline on mitte sarkasmi õnge minna ja mitte karistada lõpuks välja öeldud tõe eest, isegi kui see on ebameeldiv: inimene õpib, et otse rääkida on turvaline. Ja vastupidi, kui avameelsuse eest karistatakse, passiivne agressioon ainult süveneb.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Arvutused toimuvad ainult teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Alberti R., Emmons M. (2017). Your Perfect Right: Assertiveness and Equality in Your Life and Relationships. Impact Publishers.
  • Smith M. J. (1975). When I Say No, I Feel Guilty. Bantam.
  • Speed B. C., Goldstein B. L., Goldfried M. R. (2018). Assertiveness training: A forgotten evidence-based treatment. Clinical Psychology: Science and Practice, 25(1).
Kas see test oli teile kasulik?