Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Enesehinnangu test

Enesehinnang on üldine tunne sellest, kui väärtuslikud me oleme ja kui palju austust väärime. See mõjutab peaaegu kõike: julgust eesmärke taotleda, suhteid, reaktsiooni kriitikale ja ebaõnnestumistele. Mõõdame seda Rosenbergi enesehinnangu skaalaga, klassikalise küsimustikuga, mida on alates 1965. aastast kasutatud tuhandetes teadusuuringutes.

Testis on 10 väidet suhtumise kohta endasse; märkige, kuivõrd te igaühega nõustute.

Jaga:
10 küsimust ~2 min. Tasuta Rosenberg

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on Rosenbergi enesehinnangu skaala?

Rosenbergi enesehinnangu skaala (ingl Rosenberg Self-Esteem Scale, RSES) lõi 1965. aastal sotsioloog Morris Rosenberg. See on maailma tuntuim ja kõige laialdasemalt kasutatav enesehinnangu küsimustik: see on tõlgitud kümnetesse keeltesse ja seda on kasutatud tuhandetes teadusuuringutes.

Skaalas on 10 väidet: 5 positiivset („tunnen, et mul on häid omadusi“) ja 5 negatiivset („mõnikord tunnen end kasutuna“). Selline tasakaal aitab vältida automaatset vastamist ja peegeldab täpsemalt tegelikku suhtumist endasse. Koondtulemus jääb vahemikku 0 kuni 30.

Kust tuleb madal enesehinnang?

Enesehinnang kujuneb lapsepõlvest alates sellest, kuidas meile kõige olulisemad inimesed meile reageerisid. Pidev kriitika, teistega võrdlemine, kogemus, et armastust tuleb „välja teenida“, kiusamine või emotsionaalne hooletusse jätmine viivad lapse järelduseni: „minuga on midagi valesti“. Täiskasvanuna hoiab seda järeldust alal sisemine kriitik ehk automaatsed enesehukkamõistu mõtted.

Madalale enesehinnangule aitavad kaasa ka täiskasvanuea kogemused: toksilised suhted, kiusamine tööl, pikaajalised ebaõnnestumised, sotsiaalmeedia tekitatud võrdlemine „täiuslike“ teistega. Õnneks ei ole enesehinnang kaasasündinud muutumatu suurus. Psühholoogilised uuringud näitavad, et see muutub elu jooksul ja seda saab sihipäraselt tugevdada.

Kuidas enesehinnangut tugevdada?

Enesehinnang ei tugevne enda veenmisest, et „ma olen parim“, vaid muutunud suhtest iseendaga. Kõige tõhusamad suunad:

  • Tundke ära sisemine kriitik: märgake enesehukkamõistu mõtteid ja kontrollige nende tõepärasust, justkui räägiksite sõbraga
  • Saavutage väikesi eesmärke: enesehinnangut kasvatavad kõige rohkem tõendid iseendale, et ma suudan, ehk väikesed, saavutatavad sammud olulistes valdkondades
  • Pange saavutused kirja: kirjutage õhtul üles 3 asja, mis õnnestusid; aju treenib end neid märkama
  • Valige keskkond: vähem aega pidevalt kritiseerivate inimestega, rohkem toetavatega
  • Piirake võrdlemist: sotsiaalmeedias näete teiste „fassaadi“, enda puhul aga kõike, mis jääb kulisside taha
  • Hoolitsege keha eest: uni, liikumine ja toitumine mõjutavad otseselt emotsionaalset tausta, millele enesehinnang toetub

Enesehinnang ja vaimne tervis

Madal enesehinnang on tihedalt seotud depressiooni, ärevuse ja läbipõlemisega: see võib olla nii nende põhjus kui ka tagajärg. Pidev enese hukkamõistmine kurnab samamoodi nagu väline kriitika ja vähene eneseväärtuse tunne soodustab ebatervetes suhetes või ebasobival töökohal püsimist.

Kui madala enesehinnanguga kaasnevad masendunud meeleolu, energiapuudus või ärevus, tasub teha depressiooni test ja ärevuse test. Kõige tõhusam viis muuta sügavale juurdunud negatiivset suhtumist endasse on psühhoteraapia, eriti kognitiivne käitumisteraapia.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on enesehinnang lihtsate sõnadega?

See on teie üldine vastus küsimusele „kas ma olen väärtuslik inimene?“. See peegeldub selles, kuidas te endaga räägite, kui palju lubate endal eksida ja mida arvate end suhetes ja tööl väärivat.

Mille poolest erineb enesehinnang enesekindlusest?

Enesekindlus on seotud konkreetsete oskustega („oskan hästi läbirääkimisi pidada“), enesehinnang aga üldise eneseväärtuse tundega. Võib usaldada oma oskusi, kuid olla madala enesehinnanguga, ja vastupidi.

Kas enesehinnangut saab muuta?

Jah. Uuringud näitavad, et enesehinnang muutub elu jooksul ja seda saab sihipäraselt tugevdada, muutes suhet sisemise kriitikuga, kogudes edukogemusi ja vajadusel psühhoteraapia abil.

Kas kõrge enesehinnang võib olla probleem?

Terve kõrge enesehinnang ei ole probleem. Probleemne on nartsissism ehk habras üleolekutunne, mida tuleb pidevalt kaitsta. Erinevus: terve enesehinnang lubab vigu tunnistada, nartsissism mitte.

Kas test sobib noortele?

Rosenbergi skaala loodi algselt just noorukite uurimiseks, seega sobib see umbes 13. eluaastast alates. Noorte enesehinnang kõigub siiski loomulikult tugevamalt kui täiskasvanutel.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Arvutused toimuvad ainult teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?

Seotud artiklid