Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Sisekriitiku test

Peaaegu igaühel meist on sees hääl, mis hindab, heidab ette ja on harva rahul: sisekriitik. Mõõdukas annuses on see kasulik (aitab vigu märgata ja areneda), kuid hoo sisse saanuna muutub see pidevaks sisemiseks norijaks, kes õõnestab enesehinnangut, tekitab ärevust ja võtab rõõmu. Terapeudid on märganud, et kriitik ei räägi alati ühtemoodi: tal on mitu kuju ja igaüks neist vajab erinevat vastust.

Kuusteist väidet näitavad, milline sisekriitiku tüüp on teil kõige tugevam: perfektsionist, karistaja, halvustaja või võrdleja. Teda tasub tundma õppida, sest sisekriitikuga ei võidelda jõuga; ta relvitustatakse äratundmise ja leebema, kuid kindla sisehäälega.

Jaga:
16 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Kust sisekriitik tuleb

Sisekriitik ei ole kaasasündinud vaenlane: enamasti tekib ta kaitseks. Laps, kes õppis end kritiseerima enne, kui seda teevad teised, kaitses end nii häbi ja tõrjumise eest; laps, kes võttis üle range täiskasvanu hääle, püüdis nii pälvida armastust ja tunda end turvaliselt. Seepärast räägib sisekriitik sageli mitte teie, vaid kellegi minevikust pärit inimese sõnade ja tooniga. Kunagi oli tal eesmärk, isegi kui ta täna kahjustab.

Seda on oluline mõista ühel põhjusel: sisekriitikuga ei võidelda jõuga. Katse teda üle karjuda või hävitada tugevdab enamasti ainult sisemist sõda. Palju tõhusam on ta ära tunda („aa, see on jälle karistaja“), mõista tema vana eesmärki ja kasvatada tasapisi teist, kindlat, kuid leebet sisehäält, mis oskab nii viga märgata kui ka ennast mitte maha teha.

Kriitik ja kaastunne iseenda vastu

Levinud müüt väidab, et ilma range sisekriitikuta laseme end lõdvaks ja lõpetame pingutamise. Uuringud näitavad vastupidist. Kristin Neffi ja teiste tööd näitavad, et kaastunne iseenda vastu (oskus kohelda ennast sama leebelt kui sõpra) ei ole seotud laiskuse, vaid suurema vastupidavuse, motivatsiooni ning väiksema ärevuse ja edasilükkamisega. Range kriitik seevastu halvab sageli: hirm eksida takistab isegi alustamast.

See ei tähenda, et tuleks loobuda igasugusest enesekriitikast. Terve sisemine hindaja on kasulik: ta märkab vigu ja aitab areneda. Erinevus on selles, et ta räägib teost, mitte väärtusest, ning teeb seda kindlalt, kuid põlguseta. Eesmärk ei ole sisehäält kaotada, vaid muuta selle tooni vaenlase omast nõudliku, kuid toetava liitlase omaks.

Kuidas sisekriitikut relvitustada

Praktilised sammud, mida terapeudid soovitavad:

  • Tundke ära: andke häälele nimi („see on perfektsionist“, „see on halvustaja“); nimetatud kriitik ei tundu enam tõena
  • Eristage: küsige, kas jutt on teost või teie väärtusest; teisel juhul räägib kriitik, mitte fakt
  • Vastake: leidke kindel, kuid leebe vastus, nagu annaksite selle samas olukorras sõbrale
  • Mõistke tema eesmärki: sageli kaitses kriitik teid kunagi; tänage teda hoolimise eest ja võtke ohjad enda kätte

Korduma kippuvad küsimused

Kas ilma sisekriitikuta ei muutu ma laisaks ja vastutustundetuks?

See on kõige levinum ja kõige ekslikum veendumus. Uuringud näitavad vastupidist: inimesed, kes kohtlevad end range kriitika asemel kaastundega, ei ole laisemad, vaid motiveeritumad ja vastupidavamad, lükkavad asju vähem edasi ja kardavad vähem vigu. Range kriitik halvab sageli, sest hirm eksida takistab alustamast. Eesmärk ei ole kaotada igasugust sisemist hindamist, vaid muuta selle tooni piitsutavast vaenlasest nõudlikuks, kuid toetavaks liitlaseks.

Kas mul võib olla mitu sisekriitiku tüüpi?

Peaaegu kindlasti jah. Enamikul inimestest on mitu kriitikuhäält, mis lülituvad sisse eri olukordades: perfektsionist tööl, võrdleja sotsiaalmeedias, halvustaja pärast ebaõnnestumist. Test näitab kõige tugevamat ja sagedasemat, kuid on täiesti normaalne tunda end ära mitmes. Neid on kasulik eristada, sest igaüks vajab veidi erinevat vastust.

Millal muutub sisekriitik tõsiseks probleemiks?

Kui ta ei lase enam hinge tõmmata: surub pidevalt maha enesehinnangut, tekitab tugevat ärevust, võtab saavutustelt rõõmu ning temaga kaasneb pikaajaline kurbus või lootusetus. Eriti halvustaja tüüp on tihedalt seotud madala enesehinnangu ja depressiooniga. Kui tunnete selle ära, tasub teha enesehinnangu ja depressiooni test ning kaaluda vestlust psühholoogiga: sügava sisekriitikuga on sageli kergem ja tõhusam tegelda koos kellegagi.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Neff K. D. (2011). Self-Compassion: The Proven Power of Being Kind to Yourself. William Morrow.
  • Gilbert P. (2009). The Compassionate Mind. Constable.
Kas see test oli teile kasulik?