Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Eksamistress: nõuanded õpilastele ja lapsevanematele

Stress ja uni KõikTestid.ee toimetus
Eksamistress: nõuanded õpilastele ja lapsevanematele
Foto: StockSnap (CC0)

Kevad tähendab paljudele peredele eksamirežiimi: õppimine hilisööni, lühikesed uned, pingul hommikusöögid ja õhus rippuv küsimus „aga kui ma läbi kukun?“ Häid uudiseid on kaks: eksamistressiga saab toime tulla üsna lihtsate vahenditega ja osa sellest on isegi kasulik. See artikkel on mõeldud mõlemale poolele, nii eksami tegijatele kui ka nende vanematele.

Kõigepealt: stress ei ole vaenlane

Füsioloogiline tõde, mida tasub enne eksamit teada: mõõdukas pinge parandab tulemusi, sest see mobiliseerib tähelepanu, mälu ja reaktsioonikiiruse (psühholoogias tuntakse seda Yerkesi-Dodsoni seadusena: tulemuste kõver tõuseb koos pingega teatud punktini ja alles seejärel langeb). Probleem ei ole ärevuses, vaid selles, kuidas seda tõlgendatakse: uuringud näitavad, et õpilased, kellele õpetati tõlgendama taguvat südant kui „keha valmistab mind võitluseks“ (mitte „ma kukun kokku“), saavad paremaid tulemusi. Valem on lihtne: ärevus on kütus. Võidelda tuleb mitte sellega, vaid kahe tegeliku vaenlasega: ebatõhusa õppimise ja une rikkumisega.

Õppimine, mis töötab (ja mis ainult rahustab)

Õppimise teaduse järeldused on ebameeldivad, aga kasulikud: kõige populaarsemad meetodid, uuesti lugemine ja markeriga allajoonimine, peaaegu ei tööta. Need tekitavad „tuttavlikkuse illusiooni“: tekst tundub tuttav, sest seda on nähtud, aga mälust seda kätte ei saa. Töötab hoopis see:

  1. Aktiivne meenutamine on õppimise kuningas: pange vihik kinni ja vastake iseendale, lahendage varasemate aastate eksamiülesandeid, selgitage teemat sõbrale või kasvõi seinale. Iga kord, kui midagi mälust välja tuuakse, tugevneb jälg palju rohkem kui veel ühe lugemise järel.
  2. Hajutatud kordamine: kolm korda tund aega vaheaegadega nädala jooksul jääb paremini meelde kui kuus tundi järjest eelneval ööl. Kalender võidab maratoni.
  3. Segamine: eri tüüpi ülesannete segamini lahendamine (mitte sada ühesugust järjest) on raskem, aga just nii kujuneb oskus ära tunda, millist meetodit kasutada, ja seda eksam kontrollibki.
  4. Uni kui õppimise osa. Mälu kinnistub une ajal, nii et öine tuupimine on mälu varastamine iseendalt: see, mis kell 3 öösel pähe tuubiti, on hommikuks alles vaid tükkidena. Viimasel nädalal ei ole uni luksus, vaid strateegia, ja eksamieelsel ööl annab 8 tundi und rohkem punkte kui 4 tundi kordamist.

Ärevusega toimetulek: enne eksamit ja selle ajal

Nädalaid enne. Suurim ärevuse allikas on ähmane oht. Seda vähendab konkreetsus: realistlik plaan (mida, millal, kui palju), varasemate eksamite lahendamine päris tingimustes (taimer, telefonita ehk omamoodi „kokkupuude“ eksamivormiga) ja varuplaani sõnastamine. Viimane on mõjusam, kui tundub: rahulik vastus küsimusele „aga mis siis, kui ma tõesti läbi kukun?“ (järeleksam, teised teed, järgmisel aastal uuesti kandideerimine) võtab katastroofilt raskuse, sest aju lõpetab võitluse nimetamata õudusega. Kui ärevus on pidevalt tugev, aitab ärevuse test mõista, kas asi on eksamites või laiemas teemas.

Eelneval õhtul. Kerge kordamine (vaadake ainult skeemid üle, ärge õppige midagi uut), asjad kokku pandud, äratuskellad (kaks), ekraanid tund enne magamaminekut eemale. Raske uinuda? See on normaalne. Isegi halb öö enne eksamit ei riku tulemusi dramaatiliselt (adrenaliin kompenseerib), küll aga rikub paanika uinumatuse pärast. Lamage lihtsalt rahulikult, sest puhkus ilma uneta on samuti puhkus.

Eksami ajal aitavad kolm võtet:

  • Füsioloogiline ohe paanikalaine korral: kahekordne sissehingamine läbi nina ja pikk väljahingamine läbi suu, kaks või kolm korda, on kiireim teadaolev viis närvisüsteemi rahustamiseks (mõjub 30 kuni 60 sekundiga).
  • Mustandile kirjutamine: kui pea on „kinni jooksnud“, kirjutage 30 sekundi jooksul mustandile üles kõik, mis rahu ei anna. Uuringus (Ramirez ja Beilock, Science) parandas umbes kümneminutiline murede üleskirjutamine enne testi ärevate õpilaste tulemusi märgatavalt.
  • Ankur ülesandes: paanika elab tulevikus („ma kukun läbi“), töö aga olevikus. Pöörake pilk tagasi konkreetse küsimuse juurde, jätke see, mis ei tule, vahele ja tulge hiljem tagasi (esimene kerge vastus lülitab aju ohurežiimilt töörežiimile).

Vanematele: kuidas aidata, mitte lisada

Aus tõde: üsna suur osa eksamistressist ei tule lastele mitte eksamitest, vaid kodust. Uuringud on järjekindlad: laste eksamiärevus on tugevalt seotud sellega, mil määral vanemate armastus ja rahu paistavad sõltuvat tulemustest. Seega:

  • Eraldage laps hindest, valjusti. Lause, mida vajab iga abiturient: „Eksam mõõdab ettevalmistust, mitte sind. Ükskõik kuidas läheb, meie suhetes ei muuda see midagi.“ See ei vähenda motivatsiooni, vaid on turvaline alus, millel motivatsioon üldse saab toimida.
  • Vähem küsimusi „kui palju sa õppisid?“, rohkem logistikat. Teie ala ei ole kontroll, vaid tingimused: toit, rahu kodus, sõidutamine, varuäratuskell. Kontroll („istu õppima!“) annab teismeeas vastupidise tulemuse.
  • Hoidke und ja pause õrnalt: mitte „mine magama!“, vaid ekraanideta õhtusöök ja kodune rütm, mis ise puhkuse poole kallutab.
  • Jälgige ohumärke: söömata jätmine või ülesöömine, mitu unetut ööd, paanikahood, „kõik on mõttetu“, täielik endasse tõmbumine. See ei ole enam „eksamihooaeg“, vaid märk, et on aeg rääkida ja vajaduse korral abi otsida (perearst, kooli psühholoog, Lasteabi telefon 116 111 ööpäev läbi või emotsionaalse toe telefon 116 123 iga päev kell 10-24).
  • Kontrollige oma termomeetrit. Lapsed loevad vanemate ärevust ka ilma sõnadeta. Kui olete ise lapse eksamite pärast rohkem pinges kui tema, on stressitest mõeldud teile, ja vähemalt ärge arutage oma hirme lapse kuuldes.

Perspektiiv, mis ravib

Ja lõpetuseks fakt, mida kümme aastat hiljem kinnitab iga eksami sooritanu ja läbikukkuja: lõpueksamid on värav, mitte kohtuotsus. Peaaegu iga eesmärgini viib mitu teed: järeleksamid, kutseõpe ja rakenduskõrgkool, kandideerimine järgmisel aastal, õpingud välismaal. Eksamit, mis täna tundub kogu elu kohtupäevana, mäletab enamik täiskasvanuid ähmaselt, aga õpitud oskust oma pingega toime tulla kasutatakse kogu elu. Just see ongi siin tegelik küpsuseksam.

See artikkel on hariva eesmärgiga.

Allikad: Dunlosky J. jt (2013). Improving students’ learning with effective learning techniques. Psychological Science in the Public Interest; Ramirez G., Beilock S. L. (2011). Writing about testing worries boosts exam performance. Science; Jamieson J. P. jt (2016). Reappraising stress arousal improves performance and reduces evaluation anxiety in classroom exam situations. Social Psychological and Personality Science; Walker M. Why We Sleep (une ja mälu peatükid).

Kas see leht oli teile kasulik?

Sarnased artiklid