Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

10 mõtlemisviga Burnsi järgi (koos näidetega)

Eneseteadlikkus KõikTestid.ee toimetus
10 mõtlemisviga Burnsi järgi (koos näidetega)
Foto: StockSnap (CC0)

Meeleolu ei riku enamasti mitte sündmused, vaid see, kuidas me neid tõlgendame, ja need tõlgendused eksivad äratuntavate mustrite järgi. Psühhiaater David Burns, kognitiivse teraapia populariseerija, kirjeldas oma raamatus „Feeling Good“ (1980) kümmet tüüpilist kognitiivset moonutust ehk süstemaatilist mõtlemisviga, mis toidavad depressiooni, ärevust ja madalat enesehinnangut. Kui õpite neid ära tundma, on pool kognitiivse teraapia tööst juba tehtud.

1. „Kõik või mitte midagi“ mõtlemine

Maailma nähakse kahes värvis: täiuslik või täiesti kasutu, võitsin või kaotasin täielikult. „Dieet läks vett vedama, sest sõin ühe küpsise. Kõik, pole enam mõtet.“ Tegelikkus asub peaaegu alati hallis alas: päev, mis õnnestus 80 protsendi ulatuses, on õnnestunud päev, mitte „mitte midagi“.

Vastumürk: protsendid poolustesse jagamise asemel. Mitte „õnnestus või ei õnnestunud“, vaid „mitu protsenti õnnestus?“

2. Ülemäärane üldistamine

Ühest sündmusest tehakse igavene seadus sõnadega „alati“, „mitte kunagi“, „kõik“. „Mind ei kutsutud, mind ei kutsu kunagi keegi.“ Üks punkt ei ole veel sirge.

Vastumürk: küsige endalt, mitu korda on olnud vastupidi. Juba üks vastunäide lööb „alati“ kõikuma.

3. Vaimne filter

Kogu päevast jääb meelde ainult üks tume detail ja mõtted tiirlevad selle ümber. Kümme kiitust ja üks märkus, aga õhtul on peas ainult märkus. See ei ole iseloomuviga, vaid tähelepanu kallutatus, mida saab ümber häälestada.

Vastumürk: pange õhtuti mehaaniliselt, nagu ravimit võttes, kirja kolm asja, mis õnnestusid. Filter treenib mõlemas suunas.

4. Positiivse pisendamine

Head asjad „ei lähe arvesse“: komplimendi kohta öeldakse „nad on lihtsalt viisakad“, saavutuse kohta „seda oleks igaüks suutnud“, õnnestunud päeva kohta „juhus“. Nii jääb enesehinnang igavesti näljaseks, ükskõik kui palju tõendeid see saab. See moonutus on petturisündroomi mootor.

Vastumürk: topeltstandardi test. Kas paneksite ka sõbra saavutuse „juhuse“ arvele?

5. Ennatlikud järeldused: mõtete lugemine ja ennustamine

Sellel on kaks vormi. Mõtete lugemine: „ta vaatas mulle otsa ja mõtles kindlasti, et olen rumal“ (tõendeid null, aga otsus on tehtud). Ennustamine: „ma tean, et ma ei saa eksamit tehtud“, ja ärevus käitub nii, nagu oleks see juba fakt.

Vastumürk: küsimus „mida ma tegelikult TEAN ja mida olen ise välja mõelnud?“ Mõtete lugemist tasub kontrollida (küsige!), ennustuste puhul aga meenutada, kui täpsed on teie varasemad ennustused olnud.

6. Katastrofeerimine (ja tema vend pisendamine)

Halba vaadatakse läbi suurendusklaasi: eksisin koosolekul, järelikult mind vallandatakse, järelikult ei leia ma tööd, järelikult on elu läbi. Samal ajal vaadatakse oma võimeid läbi tagurpidi pööratud binokli: „ma ei elaks seda üle“. See on ärevuse peamine kütus.

Vastumürk: kolm küsimust järjest. Milline on halvim realistlik stsenaarium? Milline on kõige tõenäolisem? Mida ma teeksin, kui halvim juhtuks? Viimane küsimus toob tagasi tunde, et teil on, millele toetuda.

7. Emotsionaalne arutlemine

„Tunnen end süüdi, järelikult olen midagi halba teinud.“ „Tunnen ärevust, järelikult on oht.“ Tunne muudetakse tõendiks, kuigi emotsioonid ei mõõda tegelikkust, vaid meie tõlgendusi (mis on sageli juba moonutatud). Ärevus lennu ajal ei tõesta, et lennuk kukub alla.

Vastumürk: valem „tunne ei ole fakt“. Tunnet tasub kuulda võtta, aga otsus tuleb teha tõendite põhjal.

8. „Peaks“-türannia

Sisemine ülevaataja piitsaga: „ma pean alati hakkama saama“, „ma ei tohiks kunagi vihastada“, „nad peaksid ilma sõnadeta aru saama“. Enda poole suunatud „peaks“ tekitab süütunnet ja perfektsionismi, teiste poole suunatud „peaks“ aga pidevat pettumust ja viha.

Vastumürk: asendage „peaks“ sõnadega „tahaksin“ või „mulle oleks kasulik“. Mõte jääb alles, piits kaob.

9. Siltide kleepimine

„Ma eksisin“ asemel öeldakse „ma olen luuser“ ja „ta käitus valesti“ asemel „ta on idioot“. Käitumine muudetakse identiteediks, aga identiteeti, erinevalt käitumisest, muuta ei saa. Seepärast võtab silt ära tegutsemisvabaduse ja lootuse.

Vastumürk: tooge tegusõna tagasi. Mitte „ma olen laisk“, vaid „täna lükkasin kaks ülesannet edasi“. Tegevusega saab juba midagi peale hakata.

10. Isikustamine

Kõik tundub olevat minust ja minu pärast: lapse hinne tähendab „olen halb lapsevanem“, kolleegi halb tuju „olen talle kindlasti midagi teinud“, vihm väljasõidu ajal „no muidugi, nagu mul ikka“. Võetakse vastutus selle eest, mis ei sõltu teist üldse või sõltub ainult osaliselt.

Vastumürk: vastutuse pirukas. Kirjutage üles KÕIK tegurid, mis sündmusele kaasa aitasid, ja jagage protsendid ausalt ära. Teie tükk on peaaegu alati väiksem, kui tundus.

Kuidas sellega praktiliselt tegeleda

Kognitiivne teraapia pakub lihtsat, kuid üllatavalt tõhusat töövahendit: kolme veeru märkmeid. Esimesse veergu kirjutate olukorra ja automaatse mõtte, teise selle, millised moonutused selles peituvad (enamasti kaks või kolm korraga), ja kolmandasse ratsionaalse vastuse ehk selle, kuidas kirjeldaks olukorda õiglane, kuid heatahtlik pealtnägija. Oluline on kirjutada käsitsi või klaviatuuril, mitte mõttes, sest paber aeglustab mõtete karusselli.

Paar nädalat sellist harjutamist ja hakkate moonutusi kuulma reaalajas, nagu oleks keegi subtiitrid sisse lülitanud. Mõte „ma rikun alati kõik ära“ lakkab olemast tõde ja muutub selleks, mis ta on: ülemääraseks üldistuseks koos sildiga, mis tuli kaasa halva tujuga.

Kui soovite kontrollida oma praegust meeleolu, tehke kliiniline PHQ-9 depressioonitest. Ja kui märkmete tehnika meeldis, peetakse Burnsi raamatut „Feeling Good“ siiani üheks tõhusamaks eneseabiraamatuks: uuringutes andis juba selle lugemine kerge depressiooni korral mõõdetava paranemise (nähtusel on isegi nimi, biblioteraapia).

See artikkel on hariva eesmärgiga ega asenda psühholoogi konsultatsiooni.

Allikad: Burns D. D. Feeling Good: The New Mood Therapy (1980); Beck A. T. Cognitive Therapy and the Emotional Disorders (1976); Scogin F., Jamison C., Gochneaur K. (1989). Comparative efficacy of cognitive and behavioral bibliotherapy for mildly and moderately depressed older adults. Journal of Consulting and Clinical Psychology.

Kas see leht oli teile kasulik?

Sarnased artiklid