Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Sotsiaalärevuse test

Peaaegu kõik muretsevad vahel enne avalikku esinemist või võõraste inimestega kohtumist. Kui aga hirm saada hinnatud, alandatud või paista rumalana hakkab otsuseid dikteerima (kuhu minna, kellega rääkida, mida öelda või mida maha vaikida), võib tegu olla sotsiaalärevusega, mis on üks maailma levinumaid ärevushäireid.

Viisteist küsimust hirmu, vältimise ja kehaliste reaktsioonide kohta sotsiaalsetes olukordades. Küsimustik hõlmab samu sümptomirühmi, mida vaatavad teaduslikud küsimustikud (näiteks SPIN ja Liebowitzi skaala), kuid kasutab meie enda, igapäevakeeles kirjutatud küsimusi. Need ei ole SPIN ega LSAS ning teie tulemust ei saa nende skaalade tulemustega võrrelda.

Jaga:
15 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on sotsiaalärevus?

Sotsiaalärevushäire (nimetatakse ka sotsiaalfoobiaks) on tugev ja püsiv hirm olukordade ees, kus teised võivad inimest jälgida ja hinnata: vestlused, avalik esinemine, söömine või kirjutamine teiste nähes, tähelepanu keskpunktis olemine. Hirmu tuumaks on veendumus, et inimene paistab rumalana või et teda alandatakse või tõrjutakse.

See on üks levinumaid vaimse tervise raskusi: elu jooksul kogeb seda ligikaudu 7-12% inimestest. Enamasti algab see noorukieas ja võib ilma abita kesta aastakümneid, sest vältimine ei lase koguda kogemusi, mis hirmu ümber lükkaksid.

Teadusuuringutes ja kliinilises praktikas hinnatakse sotsiaalärevust selliste küsimustikega nagu SPIN (Social Phobia Inventory) ja Liebowitzi sotsiaalärevuse skaala (LSAS). See test järgib samu sümptomirühmi (hirm, vältimine ja kehalised reaktsioonid), kuid kasutab meie enda küsimusi.

Häbelikkus, introvertsus või sotsiaalfoobia?

Neid kolme mõistet aetakse sageli segi, kuigi need erinevad põhimõtteliselt:

  • Introvertsus: energia suund, mitte hirm. Introvert võib suurepäraselt suhelda, ta lihtsalt väsib kiiremini ja eelistab vähem sotsiaalseid ärritajaid
  • Häbelikkus: kerge ebamugavus uutes olukordades, mis tavaliselt möödub, kui olukorraga harjuda, ega sega elu
  • Sotsiaalärevus: tugev hirm saada hinnatud, mis põhjustab kannatusi, sunnib olukordi vältima ja piirab elu (tööd, õpinguid, suhteid)

Kuidas sotsiaalärevus ennast ise alal hoiab?

Sotsiaalärevus toimib nagu suletud ring. Enne olukorda tekivad katastroofilised ennustused („kõik näevad, kuidas ma punastan“), need tekitavad pinget ja kehalisi sümptomeid, tähelepanu suundub enda jälgimisele ja suhtlemine muutubki tegelikult raskemaks. Pärast olukorda algab „lahkamine“: tundide kaupa analüüsitakse, mis valesti kõlas. Järgmisel korral jäetakse olukord lihtsalt vahele.

Just vältimine on peamine mehhanism, mis hirmu lukku paneb: olukorda vältides ei saa aju kunagi kinnitust, et midagi hullu ei juhtuks. Seetõttu hõlmab tõhus ravi alati järkjärgulist ja turvalist naasmist hirmutavatesse olukordadesse ehk kokkupuuteravi.

Kuidas sotsiaalärevust ravitakse?

Esmavaliku ravi on kognitiiv-käitumisteraapia (KKT): töö katastroofiliste mõtetega, tähelepanu treenimine ja järkjärguline kokkupuude. Uuringud näitavad enamikul inimestel märkimisväärset paranemist ja oskused püsivad ka pärast teraapia lõppu. Mõõduka ja raske seisundi korral võib arst määrata ka ravimeid (enamasti SSRI-rühma antidepressante), sest need aitavad eriti alguses, kui teraapia pole veel hoogu sisse saanud.

Abi saamiseks võite pöörduda perearsti, psühhiaatri või psühholoogi poole. Kui helistamine tundub ületamatu, saab paljudesse kohtadesse registreeruda veebis ja registreerumisel võib aidata ka lähedane. Emotsionaalset tuge saab telefonil 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) ja veebivestluses aadressil palunabi.ee.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test suudab sotsiaalfoobiat diagnoosida?

Ei, test on mõeldud enda kontrollimiseks. Kõrge tulemus näitab, et teie raskused sarnanevad sotsiaalärevushäire sümptomitega ja tasub spetsialistiga nõu pidada, kuid diagnoosi paneb ainult psühhiaater või kliiniline psühholoog.

Mille poolest erineb see test SPIN-ist või LSAS-ist?

SPIN ja LSAS on teaduslikud küsimustikud, mida kasutatakse uuringutes ja kliinikus, ning nende õigused kuuluvad autoritele, seega me neid ei kopeeri. See test järgib sama sümptomiloogikat (hirm, vältimine, kehalised reaktsioonid), kuid kasutab meie enda küsimusi, mistõttu selle tulemust ei saa SPIN-i ega LSAS-i tulemustega võrrelda.

Kas sotsiaalärevus möödub iseenesest?

Harva. Noorukieas alanuna kipub see ilma abita aastaid kestma, sest vältimine ei lase koguda hirmu ümberlükkavaid kogemusi. Samas allub see ravile väga hästi, eriti kognitiiv-käitumisteraapiale.

Ma olen introvert. Kas see on sama asi?

Ei. Introvertsus on energia ja eelistuste suund: introverdile võib suhtlemine olla lihtsalt väsitav, kuid mitte hirmutav. Sotsiaalärevus on hirm saada hinnatud, mis põhjustab kannatusi ja vältimist. Sotsiaalärevuseta introvert räägib vajaduse korral rahulikult, lihtsalt tahab pärast puhata.

Kas minu vastuseid säilitatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?

Seotud artiklid