Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Kehaliste stressisümptomite test

Keha annab ülekoormusest sageli märku varem kui pea: peavalud, pinges kael, „rahutu“ kõht, südamekloppimine, põhjuseta väsimus. Meditsiinis nimetatakse selliseid vaevusi somaatilisteks sümptomiteks ja need on üks sagedasemaid põhjusi, miks arsti juurde minnakse.

PHQ-15, millel see test põhineb, pärineb samast teaduslikust küsimustike perest nagu meie depressiooni test (PHQ-9). 15 küsimust kõige sagedasemate kehaliste vaevuste kohta viimase 4 nädala jooksul näitavad, kui tugevad on teie somaatilised sümptomid.

Jaga:
15 küsimust ~3 min. Tasuta PHQ-15

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on PHQ-15?

PHQ-15 on 15 küsimusega somaatiliste sümptomite skaala Patient Health Questionnaire’i perest, mille lõid Kurt Kroenke ja tema kolleegid (samad autorid, kes koostasid PHQ-9 depressiooniküsimustiku). See hõlmab sümptomeid, mille tõttu inimesed kõige sagedamini arsti juurde lähevad: valud, südame ja hingamisega seotud aistingud, seedimine, väsimus ja uni.

Punktisumma jääb vahemikku 0-30: 0-4 tähendab minimaalseid, 5-9 kergeid, 10-14 mõõdukaid ning 15 ja enam raskeid somaatilisi sümptomeid. Alates 10 punktist soovitatakse arsti hinnangut.

PHQ-15 ei tuvasta sümptomite põhjust, see mõõdab nende hulka ja raskust. Uuringud näitavad aga seaduspära: mida kõrgem on punktisumma, seda sagedamini esineb samal ajal ka ärevust, depressiooni või pikaajalist stressi.

Kuidas stress muutub kehalisteks sümptomiteks?

Stressireaktsioon ei ole metafoor, vaid füsioloogia: ohtu tajunud aju valmistab hormoonide (adrenaliin, kortisool) ja autonoomse närvisüsteemi kaudu keha ette võitluseks või põgenemiseks. Lühiajaliselt on see kasulik. Kui aga pinge muutub krooniliseks, hakkab pidevalt sisse lülitatud „häireseisund“ organismi süsteeme kahjustama:

  • Lihased: pidev pinge muutub pea-, kaela- ja seljavaluks
  • Süda ja veresooned: südamekloppimine, surumistunne rinnus, kõrgem vererõhk
  • Seedimine: „närviline“ kõht, iiveldus, ärritunud soole sündroomi sümptomid (sooled on stressi suhtes eriti tundlikud ja neid nimetatakse ka „teiseks ajuks“)
  • Hingamine: pinnapealne hingamine, õhupuuduse ja pigistuse tunne
  • Energia ja uni: kortisoolirütmi häire avaldub päevase väsimuse ja öise unetusena
  • Immuunsus: sagedasemad infektsioonid, aeglasem paranemine, nahahaiguste ägenemine

Millal on sümptomid „stressist“ ja millal mitte?

Vastus on oluline, seega kordame: seda ei saa kindlaks teha testiga, ainult arsti juures. Stressist tingitud kehalised sümptomid on nn välistusdiagnoos: kõigepealt välistatakse kehalised põhjused. Ärge kunagi eirake äsja tekkinud valu rinnus, hingeldust, minestamist ega kaalulangust, sest need on ohumärgid, mis vajavad uurimist.

Stressile kui põhjusele võivad viidata teatud seaduspärad: sümptomid käivad lainetena koos pingega (halvem enne tähtaegu, parem puhkusel), liiguvad kehas ühest kohast teise, algasid raskel eluperioodil ja uuringud ei leia midagi. Kuid ka siis peab diagnoosi kinnitama arst ning „stressisümptomid“ väärivad ravi samamoodi nagu kõik teised.

Mida teha, kui keha „räägib“ stressist?

Psühhosomaatilised sümptomid alluvad kõige paremini kahesuunalisele tööle. Keha poolt: regulaarne liikumine (see „laeb tühjaks“ kogunenud stressienergia), hingamisharjutused pikema väljahingamisega, unerežiim, kofeiini ja alkoholi piiramine. Pea poolt: stressiallikate ülevaatamine, puhkuserituaalid ja sümptomite püsimisel psühhoteraapia, mille tõhusus psühhosomaatika puhul on hästi tõendatud.

Kasulik on alustada tervikpildist: tehke stressitest ja ärevuse test. Kui kehalised sümptomid on tugevad, aga stressi ja ärevuse punktisumma madal, on see veel üks põhjus lasta end arsti juures põhjalikult uurida.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõrge tulemus tähendab, et kõik on „närvidest“?

Ei. PHQ-15 mõõdab sümptomite hulka ja raskust, kuid mitte põhjust: kõrge punktisumma võib tähendada nii kehalist haigust, stressi mõju kui ka nende koosmõju. Seepärast on esimene samm alati sama: perearsti vastuvõtt.

Uuringud ei leia midagi, aga sümptomid on tõelised. Kas ma mõtlen need välja?

Ei, teie sümptomid on tõelised. Stressist tingitud valu valutab samamoodi nagu iga teine valu: erinev on mehhanism, mitte aisting. Sellisel juhul aitavad kõige paremini psühhoteraapia ja kehalised harjutused, mitte lõputud korduvad uuringud.

Mille poolest erineb see test stressitestist?

Stressitest küsib psühholoogilise pinge kohta (mõtted, emotsioonid, ülekoormus), PHQ-15 aga keha kohta. Mõlemat tehes näete tervikpilti: kui mõlemad tulemused on kõrged, on stress juba „kolinud“ kehasse. Kui kõrge on ainult kehaliste sümptomite punktisumma, on see põhjus lasta end kõigepealt kehaliselt uurida.

Mõni küsimus ei käi minu kohta (näiteks menstruatsioon meeste puhul). Kas tulemus on ikkagi õige?

Jah, küsimustele menstruatsiooni (ja vajaduse korral vahekorra) kohta vastatakse „Ei häirinud üldse“ ning see on PHQ-15 tavapärane praktika. Piirväärtused jäävad samaks.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?