Agorafoobia test
Agorafoobiat mõistetakse sageli ekslikult kui „avarate kohtade hirmu“. Tegelikult on see hirm olukordade ees, kust on raske kiiresti lahkuda või abi saada, kui peaks halb hakkama: rahvamass, järjekorrad, ühistransport, kaubanduskeskused, üksi kodust kaugel viibimine. Äärmisel juhul jääb turvaliseks tsooniks ainult kodu.
Kõigist foobiatest on agorafoobia kõige tõsisem, sest see on enamasti seotud paanikahoogudega ja ahendab elu kõige rohkem, seetõttu tasub selle tunnuseid tähelepanelikult vaadata.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on agorafoobia tegelikult?
Nimetus tuleb kreeka sõnast „agora“, mis tähendab turuplatsi, kuid tänapäeva psühhiaatrias ei määratleta agorafoobiat ruumi, vaid põgenemisvõimaluse kaudu: hirmu tekitavad olukorrad, kust on raske kiiresti lahkuda või abi saada. Tüüpilised olukorrad on ühistransport, avarad kohad (väljakud, sillad), kinnised kohad (kauplused, kino), järjekorrad ja rahvamass ning üksi väljaspool kodu viibimine.
Agorafoobia eristav tunnus on turvakäitumine: saatjad, „turvalised“ marsruudid, koht ukse juures, ravimid taskus „igaks juhuks“. Need toed aitavad hetkeks, kuid pikapeale kinnistavad sõnumit, et ilma nendeta on ohtlik, ja turvatsoon aheneb.
Agorafoobia ja paanikahood
Kõige sagedamini ei alga agorafoobia kohtadest, vaid paanikahoost: inimene kogeb äkilist, hirmutavat hoogu (näiteks bussis) ja aju märgib selle koha ohtlikuks. Sisse lülitub hirm uue hoo ees ja selle juhitud vältimine levib ühelt bussilt kõigile bussidele, siis rahvamassile ja lõpuks kodust väljaminekule üldse.
Seetõttu ravitakse agorafoobiat koos paanikaga: õpitakse, et paanikahoog on küll väga ebameeldiv, kuid ohutu ja möödub iseenesest, ning seejärel naastakse järk-järgult välditud olukordadesse. Kui tunnete hood ära, tehke kindlasti ka paanikahoogude test.
Kuidas agorafoobiast üle saada?
Agorafoobia ravi alus on kognitiiv-käitumisteraapia koos kokkupuutega: katastroofiliste mõtete („ma minestan“, „ma lähen hulluks“, „keegi ei aita“) kontrollimine ja järkjärguline naasmine välditud olukordadesse, alguses toetajaga, hiljem iseseisvalt ja lõpuks teadlikult turvatugedest loobudes. Keskmise raskusega juhtudel on muutus näha 8-12 nädalaga.
Oluline on teada, et agorafoobia möödub harva iseenesest, sest vältimine toidab seda pidevalt. Samas on see hästi ravitav ka pikaajalisena. Esimene samm võib olla vestlus perearstiga või pöördumine psühholoogi või psühhoterapeudi poole. Kui kodust väljaminek on praegu väga raske, nõustavad paljud spetsialistid ka veebi teel, ja see on täiesti õigustatud esimene samm.
Korduma kippuvad küsimused
Mille poolest erineb agorafoobia sotsiaalärevusest?
Hirmu objekti poolest: sotsiaalärevuse tuum on teiste inimeste hinnang (mida minust arvatakse), agorafoobia tuum aga füüsiline turvalisus ja põgenemisvõimalus (mis minuga juhtub ja kas pääsen minema). Rahvamass hirmutab mõlemal juhul, kuid eri põhjustel.
Kas agorafoobia võib iseenesest mööduda?
Harva, sest selle mehhanism (vältimine, ahenev turvatsoon, veel rohkem vältimist) hoiab end ise käigus. Mida varem lahendamisega alustatakse, seda lühem on tee tagasi. Ja isegi aastaid kestnud agorafoobiat ravitakse kognitiiv-käitumisteraapiaga edukalt.
Ma ei käi peaaegu enam kodust väljas. Kust alustada?
Veebinõustamisest: paljud psühholoogid ja psühhoterapeudid nõustavad interneti teel, nii et esimene samm ei nõua hirmust ülesaamist. Spetsialist aitab koostada järkjärgulise naasmise plaani. Juba kõne perearstile või emotsionaalse toe telefonile 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) on algus.
Kas mu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th ed. Specific Phobia.
- Öst L.-G. (1989). One-session treatment for specific phobias. Behaviour Research and Therapy.
- NHS. Phobias: overview, symptoms and treatment.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.