Klaustrofoobia test
Klaustrofoobia, kinniste või kitsaste ruumide hirm, on üks levinumaid spetsiifilisi foobiaid: selgemaid tunnuseid esineb umbes 5-7 protsendil inimestest. Selle tuum ei ole enamasti ruum ise, vaid kaks põhihirmu: ma ei pääse välja ja mul saab õhk otsa.
10 küsimust liftide, lukustatud uste, MRT-uuringu ja muude olukordade kohta aitavad hinnata teie hirmu tugevust. Tulemuse ja soovitused saate kohe.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on klaustrofoobia?
Klaustrofoobia (ladina „claustrum“ tähendab suletud kohta) on intensiivne hirm viibida kinnises, kitsas või raskesti lahkutavas ruumis. Uuringud näitavad, et sellel on kaks omavahel seotud osa: piiratuse hirm (ma ei saa liikuda ega välja pääseda) ja lämbumishirm (õhk saab otsa). Eri inimestel on ülekaalus eri osa.
Iseloomulik on see, et hirmu lülitab sisse mitte ainult tegelik ruum, vaid ka selle tajumine: sama inimene istub rahulikult väikeses autos, aga paanitseb väikeses liftis, sest autost „saab igal hetkel välja“. Seetõttu on klaustrofoobia nii tugevalt seotud kontrollitundega.
Klaustrofoobia ja paanikahood
Klaustrofoobia käib sageli käsikäes paanikahoogudega: kinnises ruumis tekkinud paanika kinnistab hirmu („ma ei sõida enam kunagi liftiga“) ja vältimine ei lase kogeda, et hoog möödub ka ohutus ruumis. Tekib nõiaring: ma ei karda niivõrd lifti, kuivõrd oma paanikat liftis.
Kui tunnete selle mustri ära, tasub teha ka paanikahoogude test: kui peamine probleem on hirm paanika ees, tegeletakse teraapias kõigepealt sellega ja kinniste ruumide hirm vaibub sageli samal ajal.
Kuidas klaustrofoobiast üle saada? (ja mida teha enne MRT-d)
Nagu teisi foobiaid, ravitakse ka klaustrofoobiat kõige tõhusamalt järkjärgulise kokkupuutega: alates lühikesest viibimisest väikeses ruumis avatud uksega kuni liftini ja kitsamate ruumideni, lastes igal astmel ärevusel loomulikult vaibuda. Lisaks tegeletakse „õhupuuduse“ tõlgendusega: õhupuuduse tunne tuleb kiirest hingamisest, mitte tegelikust hapnikupuudusest, ja aeglane väljahingamine lülitab selle välja.
Praktiline küsimus, mille tõttu paljud oma klaustrofoobia avastavad, on MRT-uuring. Kui see seisab teil ees, rääkige personalile oma hirmust (nad puutuvad sellega kokku iga päev ja neil on lahendusi), paluge peeglikest või silmasidet, kasutage kõrvaklappe, leppige kokku märguandenupu kasutamises ning vajaduse korral võib arst määrata ühekordse rahusti või suunata avatud tüüpi MRT-aparaati. Uuringu vältimine hirmu tõttu on tervise jaoks halvim valik.
Korduma kippuvad küsimused
Kas klaustrofoobia on sama mis agorafoobia?
Ei, need on peaaegu vastandid: klaustrofoobia on kinniste ruumide hirm, agorafoobia aga hirm olukordade ees, kust on raske lahkuda või abi saada (rahvamass, avarad kohad, ühistransport). Ühine tuum on „lõksu“ tunne, seetõttu hirmutavad mõned olukorrad (täis buss) mõlemal juhul.
Miks hakkab mul kinnises ruumis õhust puudu jääma?
Peaaegu alati on see hingamise, mitte õhu probleem: ärevus kiirendab hingamist, mille tõttu väheneb CO₂ sisaldus veres, ja see tekitab õhupuuduse, pearingluse ja tuimuse tunde. Kinnises ruumis jätkub hapnikku tundideks. Aeglane väljahingamine (4 sekundit sisse, 6-8 sekundit välja) lülitab tunde mõne minutiga välja.
Kardan MRT-uuringut. Kas saan seda vältida?
Ärge vältige, vaid lahendage: rääkige registreerimisel oma klaustrofoobiast, küsige avatud tüüpi aparaatide, peeglikese, kõrvaklappide, lähedase kohaloleku ja võimaliku ühekordse rahusti kohta. MRT kestab 15-40 minutit, kuid sellest hirmu tõttu loobumine võib maksta märkamata jäänud haiguse.
Kas mu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th ed. Specific Phobia.
- Öst L.-G. (1989). One-session treatment for specific phobias. Behaviour Research and Therapy.
- NHS. Phobias: overview, symptoms and treatment.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.