Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Maailma kummalisemad foobiad: küüslaugust reede, 13. kuupäevani

Ärevus ja foobiad KõikTestid.ee toimetus
Maailma kummalisemad foobiad: küüslaugust reede, 13. kuupäevani
Foto: StockSnap (CC0)

Psühholoogia tunnistab ametlikult, et foobia võib tekkida peaaegu mille tahes suhtes, sest aju ohusüsteemile on täiesti ükskõik, kas objekt on loogiline. Seepärast on klassikaliste ämblike ja kõrguse kõrval olemas foobiad, mis kõlavad nagu anekdoodid, kuid on nende omanikele täiesti tõsine igapäevaelu. Jalutame läbi kummaliste foobiate muuseumi ja lõpus eraldame päris foobiad internetis väljamõeldutest.

Keele huumorimeel: foobiad, mille nimi on juba karistus

Hippopotomonstroseskvipedaliofoobia on pikkade sõnade hirm. Jah, inimesed, kes kardavad pikki sõnu, said oma hirmu kirjeldamiseks termini, mis on inglise keeles 36 tähte pikk, ja see on psühholoogia musta huumori tipp (tõsistes allikates kasutatakse viisakamat „seskvipedaliofoobiat“). Selle tegelik versioon on enamasti sotsiaalärevuse vorm: hirm teha avalikult keerulise sõna hääldamisel viga.

Fobofoobia on hirm hirmu enda ees. Kõlab nagu sõnamäng, kuid mehhanism on päris ja tõsine: nii toimib paanikahäire, kui inimene hakkab kartma mitte olukordi, vaid paanikahooge endid, ja sellest „hirmu ootamisest“ saab mootor (paanikahoogudest kirjutame lähemalt siin).

Argielu, mis hirmutab

Alliumfoobia on küüslaugu hirm. See on haruldane ja seotud enamasti tugeva lõhnareaktsiooni või halva kogemusega, vampiiridel pole sellega mingit pistmist.

Turofoobia on juustu hirm. Kirjeldatud on tegelikke juhtumeid, kus inimesel hakkab paha juba juustu nägemisest või lõhnast, enamasti pärast lapsepõlves riknenud toiduga juhtunut. Mehhanism on sama mis oksendamishirmu puhul: aju salvestas, et „see asi tähendab mürgistuse ohtu“.

Koulrofoobia on klounide hirm, nii levinud, et seda „kummaliseks“ nimetada oleks ebaõiglane (uuringutes tunnistab seda märkimisväärne osa täiskasvanutest!). Põhjus on huvitav: klouni nägu on „peaaegu inimene, aga mitte päris“ (külmunud naeratus, varjatud tegelik miimika) ja aju ei armasta selliseid loetamatuid nägusid instinktiivselt.

Omfalofoobia on nabade hirm: inimene ei suuda puudutada enda ega teiste naba ja mõni isegi vaadata. Seda esineb täiesti tervetel inimestel sagedamini, kui arvata võiks.

Pogonofoobia on habemete hirm. See on kirjas tõsistes sõnaraamatutes ja tekib enamasti pärast lapsepõlves habemega inimesega juhtunud ebameeldivat kogemust või „varjatud näo“ ärevuse tõttu (jälle sama loetamatu näo mehhanism).

Arvud, kuupäevad ja taevakehad

Triskaidekafoobia on arvu 13 hirm, mis on lääne kultuuris nii sügaval, et pilvelõhkujaid ehitatakse ilma 13. korruseta ja lennukeid ilma 13. reata. Tema õde paraskevidekatriafoobia on hirm reede, 13. kuupäeva ees (on ka Aasia variant, tetrafoobia ehk arvu 4 hirm, mille tõttu ei leia Hiina haiglatest 4. korrust). Siin on kõige huvitavam piir ebausu ja foobia vahel: ebausk tähendab „ebameeldiv, aga elan edasi“, foobia aga seda, et reedel, 13. kuupäeval tööle ei minda.

Selenofoobia on kuu hirm ja heliofoobia päikese hirm. Viimasel võib olla tõsine tuum: mõnikord ei ole see hirm päikese enda, vaid äärmuslik nahavähi hirm, mis kuulub terviseärevuse perekonda.

Eksistentsiaalne peatükk

Apeirofoobia on lõpmatuse hirm: pealetungiv õudus, kui püüda mõista igavikku või universumi piiritust. Internetifoorumites on tuhandeid tunnistusi (enamasti algab see teismeeas, öösel, pärast mõtet „aga mis saab pärast surma, IGAVESTI?“), sisuliselt on see surmahirmu filosoofiline nõbu.

Kronofoobia on aja kulgemise hirm: paanika, kui saad aru, et aeg möödub pöördumatult. Sagedasem vanemas eas ja vanglates (kirjeldatud kui „vangide neuroos“).

Atasagorafoobia on hirm, et sind unustatakse. Nimi on kummaline, sisu aga sügavalt inimlik ja tänapäeval mainitakse seda sotsiaalmeedia ärevuse kontekstis.

Interneti folkloor: foobiad, mida ei ole olemas

Osa internetis levivatest „foobiatest“ on naljad või meemid, mida kliinilises kirjanduses pole kunagi kirjeldatud:

  • Anatidaefoobia on „hirm, et kuskil, kuidagi jälgib sind part“. See on koomiksi The Far Side nali, millest sai meem, mitte diagnoos (kuigi meemina on see surematu).
  • Hippopotomonstroseskvipedaliofoobia nimi on, nagu öeldud, samuti teadlik nali, kuigi pikkade sõnade hirm ise võib olla päris.
  • Luposlipafoobia on „hirm, et hundid ajavad sind sokkides köögilaua ümber äsja vahatatud põrandal taga“, veel üks The Far Side looming.

Kuidas eristada? Päris foobiat ei kirjeldata eksootilise nime, vaid mehhanismi järgi: tugev, kontrollimatu hirmureaktsioon, vältimine ja kannatus. Nimi võib olla kas või ladinakeelne tsirkus, oluline on, kas selle taga on kannatav inimene.

Tõsine lõpp: miks kõik need foobiad on „normaalsed“

Iga kummalise foobia taga on sama, täiesti tõsine mehhanism nagu ämbliku- või kõrgusehirmu taga: aju ohukeskus sidus objekti ohuga (kogemuse, nähtud reaktsiooni või isegi ühe ereda õudusunenäo kaudu) ja vajutab nüüd häirenuppu automaatselt. Ajule on ükskõik, et tegu on juustuga. Ja ravi toimib täpselt samamoodi: järkjärguline kokkupuuteteraapia ravib edukalt nii triskaidekafoobiat kui ka turofoobiat, sageli vaid mõne seansiga, sest „kummalised“ foobiad on tavaliselt kitsad ja alluvad ümberõppimisele väga hästi.

Nii et kui teil on oma kummaline hirm, mille üle teised naeravad, teadke kolme asja: te ei ole üksi (igal selle artikli foobial on päris omanikke), teie aju on terve (lihtsalt liiga usin) ja see on hästi ravitav. Kui aga teie hirm kuulub sagedaste hulka, leiate meie foobiatestide kategooriast testi selle mõõtmiseks.

See artikkel on tõsise tuumaga hariv meelelahutus. Foobiate nimekirjad erinevad allikati, sest enamik nimetustest ei ole ametlikud diagnostilised terminid.

Allikad: DSM-5, spetsiifilise foobia kriteeriumid (foobia objekt võib olla ükskõik milline); phobialist.com, F. Culbertsoni foobiate nimetuste arhiiv; van Venrooij L. T., Barnhoorn P. C. (2017). Coulrophobia: how irrational is fear of clowns? European Journal of Pediatrics.

Kas see leht oli teile kasulik?

Sarnased artiklid