Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Foobiad ja hirmud

Surmahirmu test

Surmahirm (tanatofoobia) on eriline foobia: selle objekt on tõeline ja vältimatu, seetõttu tõmmatakse piir terve surelikkuse teadvustamise ja foobia vahel teisiti. Terve teadvustamine paneb aega hindama; foobia seevastu võtab ära oleviku, täites selle ärevusega selle pärast, mida veel ei ole.

10 küsimust aitavad hinnata, kui palju mõtted surmast teie igapäeva juhivad. Vastake viimase paari kuu põhjal.

Jaga:
10 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on tanatofoobia?

Tanatofoobia (kreeka „thanatos“ tähendab surma) on intensiivne ja pealetükkiv surma või suremise hirm. Eri inimestel on sellel eri sihtmärgid: üks kardab olematust ennast, teine suremisega kaasnevaid kannatusi, kolmas lähedaste kaotust, neljas seda, mis jääb „tegemata“. Loomulikest eksistentsiaalsetest mõtisklustest eristavad seda pealetükkivus, paanika ja mõju igapäevaelule.

Surmahirm tugevneb sageli elu murdepunktides: pärast lähedase kaotust, haigusega kokku puutudes, lapsevanemaks saades, suurte tähtpäevade ajal. Lühiajaline ägenemine sellisel ajal on normaalne; foobiast räägitakse siis, kui hirm kinnistub ja hakkab käitumist juhtima.

Millega on surmahirm sageli põimunud?

Tanatofoobia käib harva üksi. Selle sagedasemad kaaslased on terviseärevus (iga sümptom tundub „võib-olla surmav haigus“; vt stressi ja keha test), paanikahood (mille ajal tekib surmatunne ja hiljem hakatakse kartma juba hoogusid) ja generaliseerunud ärevus. Mõnikord peitub surmahirmu taga ka depressioon, eriti kui mõtted surmast ei hirmuta, vaid tõmbavad.

Oluline piir: kui mõtted surmast ei ole seotud hirmu, vaid sooviga surra või ära minna, ei ole see enam foobia ja abi on vaja kohe: emotsionaalse toe telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta), ööpäevaringne kriisitelefon 116 006 või vahetu ohu korral 112.

Kuidas surelikkusega elada ja tanatofoobiat ravida?

Tanatofoobia teraapia on eriline selle poolest, et „objekti“ ei saa kõrvaldada, seetõttu ei tegeleta surma, vaid suhtega surma. Kognitiiv-käitumisteraapia õpetab märkama ja kontrollima katastroofilisi mõtteid ning loobuma kaitserituaalidest (teema vältimine, keha kontrollimine, lähedaste kontrollimine), mis hirmu alal hoiavad. Kokkupuude tähendab siin järkjärgulist lähenemist välditud teemale: vestlused, tekstid, praktilised asjad (näiteks testament), mis muudavad surma õudusest elu osaks.

Eksistentsiaalne lähenemine lisab teise poole: uuringud näitavad, et surmahirm on kõige nõrgem neil, kes tunnevad, et elavad mõtestatult ja „oma“ elu. Paradoksaalsel kombel ei ole parim ravim surmahirmu vastu sellele mitte mõelda, vaid elada nii, et „tegemata“ jääks vähem: suhted, mõte, oleviku kogemine.

Korduma kippuvad küsimused

Kas surmale mõtlemine on normaalne?

Jah, surelikkuse teadvustamine on osa inimese eneseteadvusest ja aeg-ajalt tekkivad mõtisklused (eriti pärast kaotusi või tähtpäevadel) on täiesti normaalsed ja isegi kasulikud: need aitavad prioriteete seada. Foobia algab sealt, kus mõtted muutuvad pealetükkivaks, tekitavad paanikat ja võtavad ära oleviku.

Surmahirm tugevnes pärast lähedase kaotust. Kas see möödub?

Enamasti küll, sest see on leina loomulik osa: kaotus tuletab meelde meie enda haprust. Tavaliselt hirm mõne kuuga koos leinaga vaibub. Kui see on poole aasta pärast endiselt tugev ning segab und ja igapäevaelu, tasub pöörduda psühholoogi poole; leina puhul on olemas eraldi tõhus abi.

Mille poolest erineb surmahirm enesetapumõtetest?

Suuna poolest: tanatofoobia puhul surm hirmutab ja inimene tahab elada; enesetapumõtted tekivad siis, kui surm hakkab tunduma väljapääsuna. Kui tunnete ära teise variandi, otsige abi kohe: ööpäevaringne kriisitelefon 116 006, emotsionaalse toe telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta) või vahetu ohu korral 112.

Kas mu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?

Seotud artiklid