Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Foobiad ja hirmud

Lõpmatuse hirmu test

Lõpmatuse hirm (apeirofoobia) on üks kõige kummalisemalt tuntavaid hirme: seda ei tekita objekt, vaid mõte. Katse kujutleda igavikku, universumi suurust või lõputut aega avab äkki uimastava ja külma õudusetunde, mida inimesed kirjeldavad kui „kukun mõtetes kuristikku“. Sageli tabab see öösel enne uinumist, kui aju jääb suurte küsimustega üksi.

Kuigi see kõlab eksootiliselt, on tegemist laialt kirjeldatud nähtusega, mis on lähedane eksistentsiaalsele ärevusele ja surmahirmule. 10 küsimust aitavad hinnata, kas see on aeg-ajalt tabav filosoofiline võdin või mõtted, mis juba häirivad und ja rahu.

Jaga:
10 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on apeirofoobia ja miks lõpmatus hirmutab?

Apeirofoobia (kreeka „apeiros“ tähendab piiritut) on lõpmatuse ja igaviku hirm. Selle juur on paradoksaalne: inimaju lihtsalt ei ole loodud lõpmatust ette kujutama ja katse seda „näha“ tekitab omamoodi süsteemivea, kontrolli ja pidepunktide kaotamise tunde, mis sarnaneb kukkumisega. Kui selle peapööritusega ühineb ohusüsteem, sünnib paanikalaine, kuigi tegelikku ohtu ei ole.

See hirm algab sageli noorukieas või noores eas, kui inimene puutub esimest korda tõsiselt kokku eksistentsiaalsete küsimustega, ning ägeneb ületöötamise, kaotuste või suure stressi järel. See on lähedane surmahirmule, ainult pahupidi: paljusid ei hirmuta mitte kadumine, vaid vastupidi, lõputu olemasolu, milles mõistus ei leia tuge.

Miks võitlus mõttega seda tugevdab?

Apeirofoobia lõks on mõtte allasurumine: mida rohkem püüate „mitte mõelda lõpmatusele“, seda sagedamini see tagasi tuleb (psühholoogias nimetatakse seda valge karu efektiks: proovige mitte mõelda valgele karule). Lisandub ka hirm hirmu ees: hakatakse hoiduma mitte lõpmatusest, vaid mõttelainest endast, ning selline valvsus toimib kutsena.

Seepärast ei ole strateegia mõtte väljatõrjumine, vaid suhte muutmine sellega: mõte lõpmatusest on lihtsalt mõte, aju tegevuse tulemus, mitte teade ohust. See ei vaja ei vastust ega lahendust veel samal ööl. Kui lasete sel olla ja mööda libiseda (nagu pilvel), vaibub laine palju kiiremini kui sellega võideldes.

Mis aitab, kui laine tabab?

Praktilised vahendid hoo ajal ja hoogude vahel:

  • Maandumine meelte kaudu: 5 asja, mida näete, 4, mida saate puudutada, 3 heli; kehalised aistingud toovad mõistuse lõpmatusest tagasi tuppa
  • Aeglane väljahingamine (sissehingamine 4 sekundit, väljahingamine 6-8 sekundit) rahustab paanikat, sest see käib alati läbi keha
  • Mõtte sildistamine: „aha, jälle lõpmatuse mõte“, endale kerge irooniaga öeldud, võtab sellelt tõsiduse
  • Öine reegel: suured küsimused pärast keskööd ei kehti; pange mõte kirja ja pöörduge selle juurde tagasi päeval, mil see kaotab suure osa oma õudusest
  • Unehügieen: ülekoormatud aju toodab eksistentsiaalset ärevust sagedamini, seega ei ole uni luksus, vaid selle hirmu ravim

Korduma kippuvad küsimused

Kas ma olen ainus, kes nii tunneb? Keegi ei räägi sellest.

Kindlasti mitte: apeirofoobia on laialt kirjeldatud ja internetikogukondades jagavad oma kogemusi tuhanded inimesed, kellest enamik on kergendusega avastanud, et nähtusel on nimi. Sellest räägitakse vähe, sest inimestel on ebamugav tunnistada, et nad kardavad „mõtet“, kuid mehhanism on siin sama mis teiste hirmude puhul.

Mille poolest erineb lõpmatuse hirm surmahirmust?

Need käivad sageli koos, kuid tuum on erinev: surmahirm puudutab lõppu ja kadumist, apeirofoobia aga lõpmatust ja jätkumist ilma toeta. Mõne inimese jaoks on mõte igavesest olemasolust hirmutavam kui kadumine. Kui mõlemad teemad puudutavad teid tugevalt, tasub teha ka surmahirmu test.

Kas need mõtted tähendavad, et minu psüühikaga on midagi valesti?

Ei. Eksistentsiaalsed mõtted on mõtleva mõistuse normaalne osa ja nendega kaasnev ärevuslaine on hirmumehhanism, mitte haigus. Abi tasub otsida siis, kui mõtted muutuvad pealetükkivaks ning häirivad und ja igapäevaelu: sellise ärevusega töötavad väga hästi kognitiiv-käitumisteraapia spetsialistid.

Kas mu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?