Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Foobiad ja hirmud

Unehirmu test

Unehirm (somnifoobia) on paradoksaalne kannatus: keha igatseb meeleheitlikult und, psüühika aga kardab seda. Põhjused on erinevad: korduvad õudusunenäod, kogetud uneparalüüsi episoodid, hirm kaotada kontroll või „mitte enam ärgata“, öised paanikahood või ärevus, et magamata jäädes läheb homne päev untsu. Tulemus on alati sama: õhtu muutub ohutsooniks, magamaminekut lükatakse edasi kuni kurnatuseni ja magamistuba seostub võitlusega.

Somnifoobia erineb unetusest: unetus tähendab, et ei suuda uinuda, kuigi tahaks, somnifoobia aga vastumeelsust ja hirmu uinuda. 10 küsimust aitavad hinnata teie hirmu taset.

Jaga:
10 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on somnifoobia ja kust see tuleb?

Somnifoobia (ladina keeles „somnus“ tähendab und) on tugev hirm une või uinumise ees. Sellel on peaaegu alati konkreetne juur, mida tasub otsida, sest ravi sõltub juurest: korduvad õudusunenäod (sageli pärast traumat: unenäod kordavad või töötlevad raskeid sündmusi), uneparalüüs (kord kogetud „ärkasin ja ei saa liigutada“ õudus paneb kartma und ennast), öised paanikahood (ärkamine taguva südamega kinnistab une ohuna), kontrolli kaotamise hirm (uinumine on teadvuse täielik lahtilaskmine ja neile, kes kontrolli hindavad, tundub see ohuna) ja surmahirm („aga kui ma ei ärka enam“), mida mõnikord õhutab lähedase inimese päris kaotus unes.

Somnifoobia muutub kiiresti iseennast toitvaks: hirm lükkab und edasi, unepuudus suurendab ärevust ja õudusunenägude tõenäosust (kurnatud aju näeb intensiivsemaid unenägusid) ja see kinnitab hirmu. Seepärast ei tasu oodata, et „see läheb ise üle“: ring ise ei peatu.

Õudusunenäod ja uneparalüüs: kaks lahendatavat õudust

Somnifoobia kahel kõige sagedasemal põhjusel on konkreetsed ja hästi toimivad lahendused. Korduvate õudusunenägude puhul on olemas kujutluspiltide kordamise teraapia (IRT): õudusunenägu kirjutatakse üles, selle lõpp või käik muudetakse teadlikult turvaliseks versiooniks ja uut versiooni korratakse iga päev päevasel ajal kujutluses. See kõlab lihtsalt, kuid uuringutes vähendab see tehnika enamikul inimestel õudusunenägude sagedust ja tugevust märgatavalt mõne nädalaga. Kui õudusunenäod kordavad päris rasket sündmust, tasub teha traumaatilise sündmuse mõju test: siis tegeletakse traumaga ja õudusunenäod taanduvad koos sellega.

Uneparalüüs hirmutab kohutavalt, kuid on täiesti ohutu: see on lühike teadvuse ja keha „arusaamatus“ une piiril, mida soodustavad unepuudus, ebaregulaarne unerežiim, stress ja selili magamine. Selle parim ennetus on irooniliselt just see, mida somnifoobia ei luba: piisav ja regulaarne uni. Episoodi ajal aitavad teadmine („see on paralüüs, see lõpeb minutiga“), tähelepanu suunamine hingamisele ja katse liigutada väikseid lihaseid (sõrmi, silmi). Lähemalt sellest, miks need episoodid tekitavad „kummitusekogemusi“, leiate kummitusehirmu testist.

Kuidas une tagasi saada: tööplaan

Somnifoobiast ülesaamine toetub mõnele põhimõttele:

  • Leidke oma juur (õudusunenäod, paralüüs, paanika, kontroll, surmahirm) ja tegelege sellega otse, mitte ainult „unehügieeniga“
  • Lõpetage une lühendamine: lühendatud uni süvendab kõiki põhjusi (õudusunenäod, paralüüs, ärevus); teie eesmärk on regulaarne voodisoleku aeg, isegi kui see on alguses rahutu
  • Kirjutage magamistoa seos ümber: voodi ainult magamiseks, enne magamaminekut rahustav rituaal (mitte ekraanid ega võitlus) ja ärevatele mõtetele andke „muretsemistund“ varakult õhtul, mitte padjal
  • Loobuge öistest „kaitsevahenditest“ (tuli, teler, ärkvel valvamine) järk-järgult, ükshaaval, nagu foobia redelil, mitte kangelaslikult ühe ööga
  • Pange tõendid kirja: iga öö, mis möödus katastroofita, on andmepunkt hirmu vastu; unepäevik teeb need andmed nähtavaks

Millal ja kust abi otsida?

Spetsialisti poole tasub pöörduda, kui hirm püsib kauem kui kuu, kui uni on lühenenud nii palju, et päev kannatab, või kui juur on tõsine: traumaga seotud õudusunenäod, öised paanikahood, sügav surmahirm. Kognitiiv-käitumisteraapia tegeleb nii foobia endaga kui ka selle juurtega (traumale suunatud tehnikad, IRT õudusunenägude puhul, paanika ravivõtted) ja unemeditsiini spetsialistid välistavad vajaduse korral füsioloogilised põhjused. Oluline suund: kui kardate „mitte enam ärgata“ ja samal ajal norskate või ärkate lämbumistundega, tehke kindlasti uneapnoe test, sest mõnikord peitub selle hirmu taga päris, kuid hästi ravitav hingamisprobleem, millest keha „teab“ varem kui teie.

Ja eristage somnifoobiat selle naabritest: kui te und ei karda, vaid ei suuda lihtsalt keerlevate mõtete tõttu uinuda, on teie teema unetus; kui öö on hirmutav pimeduse ja toas oleva „millegi“ pärast, alustage pimedusehirmu testist. Kõik need teemad kattuvad, kuid neil on erinevad võtmed ja õige võti säästab kuid.

Korduma kippuvad küsimused

Mille poolest erineb unehirm unetusest?

Suuna poolest: unetus on „tahan uinuda, aga ei suuda“, somnifoobia aga „suudaksin uinuda, aga kardan“. Praktikas need põimuvad (hirm tekitab unetust ja unetud ööd kasvatavad ärevust une pärast), kuid töö algus on erinev: unetuse puhul rakendatakse kõigepealt unehügieeni ja ärritajate kontrolli, somnifoobia puhul tegeletakse kõigepealt selle juurega: õudusunenägude, paralüüsi, paanika või kontrollihirmuga.

Kardan, et magades lõpetan hingamise. Kas sellel hirmul on alust?

Terve inimese hingamiskeskus töötab une ajal automaatselt ja „hingamist unustada“ on võimatu; see hirm on peaaegu alati ärevuse stsenaarium. Erand, mida tasub välistada: uneapnoe, mille puhul hingamine päriselt katkeb (tunnused: vali norskamine, lämbumistunne, hommikune väsimus). Tehke uneapnoe test (STOP-BANG küsimustik); kui risk on madal, võite öise vahetuse rahulikult kehale usaldada.

Laps kardab magama minna. Kas see on somnifoobia?

Enamasti on see arenguetapp: laste unehirmud on tavaliselt seotud pimeduse, vanematest lahusolemise või õudusunenägudega ja nõrgenevad vanusega. Aitavad püsiv ja rahustav õhtune rituaal, öölamp ja õudusunenägude „ümberjoonistamine“ päeval (laps joonistab unenäo ja muudab selle lõppu, see on IRT lasteversioon). Kui hirm on tugev, kestab kaua või sellega kaasnevad teised ärevuse märgid, tehke lapse ärevuse test.

Kas mu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?