Traumaatilise sündmuse mõju test
Õnnetus, lähedase kaotus, rünnak, raske diagnoos, lahutus: rasked sündmused jätavad jälje ja see on normaalne. Mõnel tuhmub see mõne nädalaga, teistel jääb sündmus „elavaks“: mälestused tulevad kutsumata tagasi, unenäod kordavad sama stseeni ja keha pingestub vähimagi vihje peale. See test aitab hinnata, kui tugevalt konkreetne sündmus teid praegu mõjutab.
Test koosneb kaheteistkümnest meie enda kirjutatud küsimusest. Need hõlmavad samu kolme reaktsioonirühma, mida hindab kliiniline küsimustik IES-R (Impact of Event Scale): pealetükkivat tagasipöördumist, vältimist ja suurenenud erutuvust. Need ei ole IES-R küsimused, mistõttu ei saa teie tulemust ametliku küsimustiku punktidega võrrelda. Enne vastamist valige üks konkreetne sündmus ja mõelge ainult sellele ning viimasele 7 päevale.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis toimub psüühikas pärast rasket sündmust?
Raske sündmus on teave, mida psüühika ei suuda tavapärasel viisil „arhiveerida“: see on liiga tugev, liiga äkiline ja on liialt vastuolus turvalise maailma tundega. Seetõttu hoiab mälu seda „kuumas“ tsoonis: mälestused tulevad ise tagasi, unenäod kordavad stseeni ja keha reageerib nii, nagu oht kestaks edasi. See ei ole rike, vaid läbitöötamise protsess: psüühika pöördub ikka ja jälle sündmuse juurde tagasi, kuni paigutab selle minevikku.
Just seetõttu on tugevad reaktsioonid esimestel nädalatel pärast traumat normaalsed, mitte häire. Enamikul inimestest taanduvad sümptomid loomulikul teel 1-2 kuu jooksul. Posttraumaatilisest stressihäirest räägitakse siis, kui üle kuu möödudes sümptomid ei taandu ja elu aheneb: selle kontrollimiseks on mõeldud PTSH test, mis põhineb täielikul PCL-5 küsimustikul.
Kolm reaktsioonide rühma, mida see test mõõdab
Test tugineb samale jaotusele, mida kasutab ka IES-R küsimustik: posttraumaatiline reaktsioon jaguneb kolmeks rühmaks:
- Pealetükkiv tagasipöördumine: kutsumata mõtted, pildid, unenäod, tugevad emotsioonilained sündmust meenutades
- Vältimine: püüd mitte mõelda ega rääkida, kohtadest ja inimestest möödumine, tunnete „välja lülitamine“, ebareaalsuse tunne
- Suurenenud erutuvus: pidev valmisolek, võpatamine, unehäired, ärrituvus
Miks vältimine töötab teie vastu?
Vältimine on kõige mõistetavam reaktsioon: valus, nii et parem mitte puudutada. Kahjuks toimib see trauma puhul nagu külmutamine. Selleks et sündmus muutuks minevikuks, peab mälu seda turvalistes tingimustes puudutama: jutustama, läbi mõtlema, sellega koos olema. Kui kõigist vihjetest mööda minnakse, peatub läbitöötamine ja sündmus jääb aastateks „kuumaks“: mälestused on sama eredad, keha võpatab samamoodi.
Seetõttu on traumateraapia tuum turvaline ja doseeritud tagasipöördumine sündmuse juurde: jutustamine terapeudile, kirjutamine, EMDR-seansid. See ei ole meeldiv, kuid just nii viib aju sündmuse seisundist „praegu on ohtlik“ seisundisse „see juhtus ja on möödas“. Enda aitamisel kehtib sama: rääkida lähedastega, mitte vaikida; lasta mõtetel tulla, mitte nendega võidelda. Kui märkate, et tunded on üldse „välja lülitunud“ või maailm tundub ebareaalne, vaadake ka dissotsiatsiooni testi: see on trauma sage kaaslane.
Millal ja kust abi otsida?
Pidepunktid on lihtsad. Kui sündmusest on möödunud vähem kui kuu, on tugevad reaktsioonid normaalsed: hoolitsege une, suhete ja keha eest ning paljudele sellest piisab. Kui on möödunud üle kuu ja sümptomid ei taandu, segavad töötamist, magamist või inimestega koos olemist, on aeg pöörduda spetsialisti poole. Ja sõltumata ajast: kui tekivad mõtted enesevigastamisest, on abi vaja kohe. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäev läbi ja emotsionaalse toe telefon 116 123 iga päev kell 10-24.
Abi saamiseks võib pöörduda perearsti, psühhiaatri, kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi poole. Küsige traumale suunatud meetodite kohta: trauma-KKT või EMDR, sest mõlema tõhususe kohta on tugevad tõendid. Kui pinge püsib ka kehas (krambid, valud, seedimine), tasub teha ka kehaliste stressisümptomite test.
Korduma kippuvad küsimused
Mille poolest erineb see test PTSH testist?
PTSH test (PCL-5) kontrollib, kas sümptomid viitavad DSM-5 kriteeriumide järgi posttraumaatilisele stressihäirele. See test mõõdab konkreetse sündmuse subjektiivset mõju praegu: kui palju see tagasi tuleb, kui palju te seda väldite, kui palju pinget see tekitab. Praktikas täiendavad need teineteist: see näitab läbielamise tugevust, PTSH test näitab, kas tasub kahtlustada häiret.
Kas on normaalne, et mõni nädal pärast sündmust on endiselt raske?
Jah, täiesti normaalne. Esimesel 4-6 nädalal on tugevad reaktsioonid (mälestused, unenäod, valvsus, pisarad) psüühika loomulik töö sündmusega, mitte häire. Enamik inimesi taastub iseenesest. Spetsialisti poole tasub pöörduda, kui kuu aja pärast sümptomid ei taandu või süvenevad.
Sündmus oli ammu, aga test näitab kõrget tulemust. Kas nii juhtub?
Juhtub, ja sagedamini, kui arvatakse. Läbi töötamata trauma võib püsida „kuumana“ aastaid, eriti kui sellele mõtlemist ja sellest rääkimist on kogu aeg välditud. Traumateraapia toimib aga sõltumata sellest, kui ammu sündmus juhtus: töötatakse sellega, kuidas sündmus mälus praegu elab, mitte kalendriga.
Kas test sobib, kui raske sündmus juhtus mitte minu, vaid lähedase inimesega?
Jah. Traumaatilise reaktsiooni võib esile kutsuda ka see, mida koges lähedane inimene, ning see, mida nägite või mille kohta teada saite (õnnetus, vägivald, äkksurm). Vastates mõelge sellele sündmusele samamoodi, nagu oleks see juhtunud teiega.
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Weiss D. S., Marmar C. R. (1997). The Impact of Event Scale - Revised. In: Assessing Psychological Trauma and PTSD. Guilford Press.
- Horowitz M., Wilner N., Alvarez W. (1979). Impact of Event Scale: A measure of subjective stress. Psychosomatic Medicine, 41(3).
- NICE juhend (2018). Post-traumatic stress disorder (NG116).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.