Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Dissotsiatsiooni test

Peaaegu igaüks on pikal sõidul või igavas loengus „välja lülitunud“: jõudsite kohale, aga teekonda ei mäleta. See on kerge ja normaalne dissotsiatsioon. Kui aga maailm tundub regulaarselt ebareaalne nagu film (derealisatsioon), oma keha või mõtted justkui ei kuulu teile (depersonalisatsioon) ja päevadesse tekib lünki, mida te ei oska seletada, tasub lähemalt vaadata. Dissotsiatsioon on enamasti psüühika kaitsemehhanism, mis „lülitab välja“ liiga tugevad läbielamised.

Kaksteist küsimust kirjutasime ise. Need hõlmavad samu kogemuste valdkondi, mida hindab ka spetsialistide kasutatav küsimustik DES-II, kuid see ei ole DES-II, mistõttu teie punkte ei saa ametlike tulemustega võrrelda. Küsitakse, kui sageli selliseid kogemusi igapäevaelus kainena esineb. Teema on tundlik, seega rõhutame kohe: test ei diagnoosi ühtegi häiret, see näitab ainult, kas teie kogemuste sagedus väärib vestlust spetsialistiga.

Jaga:
12 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on dissotsiatsioon?

Dissotsiatsioon on seisund, kus ajutiselt häirub see, mis tavaliselt toimib tervikuna: tähelepanu, mälu, oma keha ja ümbruse tajumine. Psühholoogid kirjeldavad seda spektrina. Ühes otsas on täiesti normaalsed kogemused: unistamine, „autopiloot“ koduteel, raamatusse süvenemine nii, et õhtusöögile kutsumist ei kuule. Teises otsas on kliinilised seisundid: püsiv derealisatsioon või depersonalisatsioon, suured mälulüngad, dissotsiatiivsed häired.

Kaks mõistet, mida tasub eristada: derealisatsioon on tunne, et ümbrus on ebareaalne (maailm nagu film, klaasi taga, unenäos), ja depersonalisatsioon on tunne, et ebareaalne olete teie ise (vaatate end kõrvalt, keha või hääl tunduvad võõrad). Mõlemad kogemused on stressi, väsimuse või paanika ajal episoodiliselt esinedes sagedased ja ohutud, ehkki väga ebameeldivad.

Miks psüühika „välja lülitub“?

Dissotsiatsioon on peaaegu alati kaitse. Kui läbielamine on liiga tugev (äge oht, valu, talumatu stress), on närvisüsteemil hädamehhanism: vähendada tundlikkust, tekitada distantsi, „heli maha keerata“. Ägedas olukorras on see geniaalne kaitse, mis aitab ellu jääda. Probleem tekib siis, kui mehhanism lülitub sisse liiga sageli: psüühika, mis on kunagi õppinud ohu ajal „kaduma“, hakkab sama tegema eksamil, tülis või lihtsalt väsinuna.

Seetõttu kaasneb suurem dissotsiatsioon nii sageli traumaatiliste kogemustega, paanikahoogudega (derealisatsioon on üks sagedasemaid ja hirmutavamaid hoo sümptomeid) ning kroonilise stressiga. Ja kõigil juhtudel kehtib sama: kui põhjust ravitakse, dissotsiatsioon taandub, sest psüühika ei vaja enam hädakaitset.

Mida see test mõõdab ja mida mitte?

Test mõõdab dissotsiatiivsete kogemuste sagedust igapäevaelus: mälulünki, derealisatsiooni, depersonalisatsiooni, süvenemist ja emotsionaalset tuimust. Sarnaseid kogemusi hindab kliinikus küsimustik DES-II, kuid meie küsimused on kirjutatud iseseisvalt ega ole selle väited.

Mida test ei mõõda ega saagi mõõta: see ei diagnoosi ühtegi dissotsiatiivset häiret ja veel vähem dissotsiatiivset identiteedihäiret (DID), mille kohta liigub sotsiaalmeedias palju ebatäpset teavet. Kõrge tulemus tähendab ühte: teie kogemused on piisavalt sagedased, et neid tasub arutada spetsialistiga, kes vaatab tervikpilti, sealhulgas und, tervist, ravimeid ja eluajalugu.

Kuidas ennast siin ja praegu aidata: maandamine

Kui tunnete, et „triivite eemale“, aitavad maandamistehnikad (ingl k grounding): need toovad tähelepanu sisemisest udust tagasi meeltesse ja kehasse. Kõige populaarsem on 5-4-3-2-1: leidke teadlikult viis asja, mida näete, neli heli, mida kuulete, kolm pinda, mida tunnete, kaks lõhna ja üks maitse. Toimivad ka lihtsamad võtted: külm vesi randmetele või näole, paljad jalad põrandal, tugev piparmündi- või tsitruselõhn, asjade aeglane valjusti nimetamine.

Pikas plaanis vähendab dissotsiatsiooni see, mis vähendab närvisüsteemi üldist ülekoormust: piisav uni (unetus on üks tugevamaid derealisatsiooni soodustajaid), vähem alkoholi ja stimulante, regulaarne liikumine ning põhjusega töötamine spetsialisti juures. Kui märkate samal ajal masendunud tuju või kadunud rõõmu, tehke ka depressiooni test: emotsionaalne tuimus on mõlema seisundi ühine tunnus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test saab dissotsiatiivset häiret tuvastada?

Ei. Test on kirjutatud iseseisvalt (see ei ole DES-II) ja mõeldud enda kontrollimiseks: see näitab, kas teie dissotsiatiivsete kogemuste sagedus on tavapärasest suurem ja kas tasub spetsialisti poole pöörduda. Dissotsiatiivseid häireid diagnoosib ainult psühhiaater, kes välistab esmalt muud põhjused: unehäired, neuroloogilised seisundid, ravimite või ainete mõju.

Paanikahoo ajal tundub maailm ebareaalne. Kas see on dissotsiatsioon?

Jah, see on derealisatsioon ja see on üks sagedasemaid paanikahoo sümptomeid. Kuigi tunne on väga hirmutav („ma kaotan mõistuse“), on see ohutu ja möödub koos hooga. Kui sellised episoodid korduvad, tasub teha paanikahoogude test ja tegeleda ärevusega: derealisatsioon taandub koos sellega.

Kas dissotsiatsioon tähendab, et mul on „mitu isiksust“?

Ei. Dissotsiatiivne identiteedihäire (DID) on väga harv ja raske seisund, dissotsiatiivsed kogemused (unistamine, derealisatsioon, mälulüngad) on aga spekter, millel asuvad peaaegu kõik inimesed. Kõrgem tulemus selles testis näitab enamasti stressi, ärevuse või trauma mõju, mitte DID-i. Sotsiaalmeedias kujutatakse seda teemat sageli eksitavalt.

Millal muutub dissotsiatsioon probleemiks?

Kui see on sage, kontrollimatu ja segab elamist: kaovad olulised osad päevast, ebareaalsuse tunne ei lase töötada ega autot juhtida, emotsioonid on pidevalt „klaasi taga“, lähedased märkavad käitumist, mida te ei mäleta. Sellisel juhul pöörduge spetsialisti poole: see on lahendatav, eriti kui põhjus leitakse ja seda ravitakse.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Carlson E. B., Putnam F. W. (1993). An update on the Dissociative Experiences Scale. Dissociation, 6(1).
  • Bernstein E. M., Putnam F. W. (1986). Development, reliability, and validity of a dissociation scale. Journal of Nervous and Mental Disease, 174(12).
  • Lyssenko L. jt (2018). Dissociation in psychiatric disorders: A meta-analysis of studies using the Dissociative Experiences Scale. American Journal of Psychiatry, 175(1).
Kas see test oli teile kasulik?