PTSH test (posttraumaatiline stressihäire)
Pärast väga rasket kogemust (õnnetus, vägivald, kaotus, tulekahju, sõda, katastroof, mille ajal oli ohus teie või teiste elu) vajab psüühika paranemiseks aega. Kui aga kuude möödudes tungivad mälestused ikka veel unenägudesse ja „ellu ärkavatesse“ piltidesse, keha on pidevalt valvel ja elu keerleb vältimise ümber, võib tegemist olla posttraumaatilise stressihäirega (PTSH, ingl PTSD).
Test on täielik PCL-5 küsimustik (PTSD Checklist for DSM-5), mille koostas USA riiklik PTSD keskus ja mis on teadus- ja ravitööks vabalt kättesaadav. Enne vastamist meenutage oma kõige raskemat kogemust ja hinnake, kui palju iga sümptom on teid häirinud viimase kuu jooksul. Kui tunnete, et küsimused võivad teid tugevalt raputada, tehke test turvalises keskkonnas ja hoolitsege, et teil oleks kellegagi rääkida.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on PTSH?
Posttraumaatiline stressihäire (PTSH, ingl PTSD) on psüühika reaktsioon sündmusele, mille ajal ähvardas surm, raske vigastus või vägivald, olgu see kogetud vahetult, nähtud oma silmaga või juhtunud lähedase inimesega. Selliseks sündmuseks võib olla õnnetus, kallaletung, lähisuhtevägivald, sõda, tulekahju, loodusõnnetus, äkiline kaotus, raske haigus või sünnitustüsistused.
Pärast traumat ei salvesta aju kogemust tavalise mälestusena, vaid „kuuma“ ohutoimikuna: see ei arhiveeru, mistõttu väikseimgi meeldetuletus lülitab selle uuesti sisse koos kõigi piltide, tunnete ja kehaliste reaktsioonidega. Just seepärast on PTSH sümptomid nii elavad ja kehalised: see ei ole mälestus ohust, vaid ohu kogemine praegu.
PTSH ei teki kõigil: pärast traumeerivaid sündmusi kogeb seda umbes 10-20% inimestest. Riski suurendavad trauma raskus ja kestus, varasemad traumad ning toetuse puudumine pärast sündmust.
PTSH sümptomite neli rühma
PCL-5 küsimustik hindab kõiki nelja DSM-5 klassifikatsioonis määratletud sümptomirühma:
- Pealetükkivad läbielamised (küsimused 1-5): soovimatud mälestused, õudusunenäod, tagasivaated (ingl flashback), tugevad reaktsioonid meeldetuletustele
- Vältimine (küsimused 6 ja 7): püüd vältida mõtteid, tundeid ja väliseid meeldetuletusi, nagu kohad, inimesed, vestlused
- Negatiivsed muutused mõtetes ja meeleolus (küsimused 8-14): süütunne, häbi, inimestest eraldumine, kadunud rõõm, sünged uskumused enda ja maailma kohta
- Suurenenud ärrituvus ja valvsus (küsimused 15-20): pinge, võpatamine, vihapursked, une- ja tähelepanuraskused
Kuidas PTSH-d ravitakse?
Rahvusvahelised ravijuhised soovitavad eelkõige traumale keskenduvat psühhoteraapiat: traumale kohandatud kognitiivset käitumisteraapiat (tCBT), pikendatud eksponeerimisteraapiat või EMDR-i (silmaliigutustega desensibiliseerimine ja ümbertöötlemine). Kõigi nende põhimõte on sama: pöörduda turvalistes tingimustes kogemuse juurde tagasi nii palju, et aju saaks selle lõpuks läbi töötada ja „arhiveerida“.
Vajaduse korral võib arst määrata ka ravimeid (enamasti SSRI-rühmast), sest need vähendavad sümptomite tausta ja toetavad teraapiat. Oluline on teada: ravi alustamiseks ei ole kunagi liiga hilja, sest teraapia on tõhus ka siis, kui sündmusest on möödunud aastakümneid.
Kui teie kogemus on seotud lähisuhtevägivalla või seksuaalvägivallaga, saate ööpäev läbi abi Ohvriabi kriisitelefonilt 116 006, kus kuulatakse teid ära ja aidatakse leida edasist tuge.
Äge stressireaktsioon või PTSH?
Esimestel päevadel ja nädalatel pärast rasket sündmust on tugevad reaktsioonid (õudusunenäod, ärrituvus, eemaldumine) paranemise normaalne osa, mitte häire. Enamik inimesi taastub loomulikul teel mõne nädala või kuu jooksul, eriti kui neil on toetavaid inimesi.
PTSH-st räägitakse siis, kui sümptomid kestavad üle kuu ja segavad elu. Esineb ka hilinenud algust: sümptomid võivad ilmneda poole aasta pärast või hiljem, sageli uue stressi vallandatuna. Seepärast on see test kõige mõttekam siis, kui sündmusest on möödunud vähemalt kuu.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see test on päris PCL-5?
Jah, PCL-5 on USA riikliku PTSD keskuse koostatud avalikult kättesaadav küsimustik, mis on siin eesti keeles. Punktisumma on siiski vaid esmase kontrolli näitaja: diagnoosiks on vaja vestlust spetsialistiga, kes hindab nii läbielatud sündmuse laadi kui ka sümptomite kestust.
Milline punktisumma on oluline?
Uuringutes kasutatakse enamasti 31-33 punkti piiri: seda ületav tulemus viitab tõenäolisele PTSH-le ja vajadusele pöörduda spetsialisti poole. Kannatusi ei mõõdeta aga ainult punktidega, nii et kui sümptomid segavad elamist, pöörduge abi saamiseks olenemata tulemusest.
Sündmus oli ammu. Kas ravil on veel mõtet?
Jah. Traumateraapia (tCBT, EMDR) on tõhus ka aastakümnete möödudes, sest aju säilitab võime kogemust läbi töötada igas vanuses. Paljud inimesed ravivad edukalt traumasid, mis juhtusid 20 või 30 aastat tagasi.
Kas PTSH võib tekkida inimesel, kes nägi sündmust pealt, kuid ise viga ei saanud?
Jah, traumaatiline mõju puudutab nii sündmuse pealtnägijaid kui ka neid, kelle lähedast tabas õnnetus, ning inimesi, kes puutuvad töö tõttu pidevalt kokku traumade üksikasjadega (meedikud, päästjad, politseinikud).
Kas minu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris ning vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi. Mõistame, et see teema on eriti tundlik.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Weathers F. W. jt (2013). The PTSD Checklist for DSM-5 (PCL-5). National Center for PTSD.
- NICE. Post-traumatic stress disorder (NG116).
- Van der Kolk B. (2014). The Body Keeps the Score. Viking.
- Eestikeelne tõlge: KõikTestid.ee toimetus (ei ole skaala ametlik tõlge).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.