Lämbumishirmu test
Lämbumishirm (neelamishirmu nimetatakse fagofoobiaks, lämbumishirmu pnigofoobiaks) on üks kõige rohkem elu muutvaid foobiaid, sest selle objekti ei saa vältida: süüa tuleb mitu korda päevas. Hirm algab enamasti pärast päris episoodi (toit läks kurku kinni ja see ehmatas) ning kasvab seejärel ise edasi: kurk pingestub ärevusest, neelamine ei tundu enam „endine“ ja iga söögikord muutub eksamiks.
Tüüpilised tagajärjed: toitu hakitakse ja näritakse lõputult, tahke toit asendatakse püreega, süüakse ainult kellegagi koos (või ainult üksi), kaal langeb. 10 küsimust aitavad hinnata hirmu taset; oluline märkus arsti kohta ootab allpool.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Kõige olulisem kõigepealt: millal on vaja arsti?
Enne hirmuga tegelemist tuleb eristada kahte asja: neelamishirm (fagofoobia, mille puhul neelamismehhanism on terve, kuid ärevus pingestab seda) ja neelamishäire (düsfaagia, mille puhul on füüsiline takistus või häirunud talitlus). Arsti juurde (perearsti juurde, kes vajaduse korral suunab kõrva-nina-kurguarsti või gastroenteroloogi juurde) tasub minna, kui toit päriselt jääb kinni või tuleb tagasi, neelamine valutab, ka vedelikud lähevad valesse kurku, kaal langeb ilma dieedita või raskused on tekkinud järk-järgult ilma ehmatava episoodita, eriti vanemas eas.
Head uudised mõlemal juhul: düsfaagial on oma ravi ja kui uuringud takistust ei leia (nii on kõige sagedamini, kui hirm algas pärast lämbumisepisoodi), on see teraapia jaoks kõige väärtuslikum teave: kurk on terve, „tüki“ tunde tekitavad ärevusest pingul lihased ja sellega tegeletakse psühholoogiliste vahenditega. Sellel tundel on isegi nimi, globustunne, ja see on üks sagedasemaid ärevuse kehalisi sümptomeid.
Kuidas hirm terve neelamise „ära rikub“?
Fagofoobia ring on ärevusringi õpikunäide. Pärast ehmatavat episoodi suundub tähelepanu neelamisele, protsessile, mis toimub tavaliselt automaatselt. Teadlikult jälgitav automaatne protsess hakkab takerduma (proovige teadlikult kontrollida hingamist või kõndimist ja tunnete sama), ärevus aga pingestab lisaks füüsiliselt kurgulihaseid, nii et neelamine tundubki teistsugune: raskem, „kitsam“, ebakindel. Neid aistinguid loetakse tõendiks, et oht on päris, ja ring sulgub.
Vältimine teeb ringi täielikuks: mida vähem tahket toitu sööte, seda rohkem kaob usaldus neelamise vastu ja seda hirmsam on iga „ebaturvaline“ suutäis. Turvakäitumised (lõputu närimine, pealejoomine, hakkimine) toimivad nagu kõigi foobiate puhul: rahustavad hetkeks ja hoiavad hirmu pikalt alles, sest aju ei saa kunagi tõendit, et tavaline suutäis läheb tavaliselt alla.
Kuidas tavaline söömine tagasi tuleb?
Kui arst on kehalised põhjused välistanud, tehakse tööd kolmes suunas. Esiteks keha rahustamine: enne sööki aeglane väljahingamine (4 sekundit sisse, 6 välja, mõni tsükkel), õlgade ja lõualuu lõdvestamine, sest lõdvestunud kurk neelab vabamalt ja seda tunnete kohe. Teiseks tähelepanu ümbersuunamine: süües hoida tähelepanu maitsel, vestlusel või ümbrusel, mitte neelamise jälgimisel; automaatika toimib kõige paremini siis, kui keegi seda ei valva. Kolmandaks ja kõige olulisemaks toiduredel: liikuda praegustest „turvalistest“ toitudest järk-järgult mööda tekstuuride redelit üles (püree, pehme, tihkem, näritav, tahke), süües igal astmel regulaarselt, kuni see muutub rahulikuks, ja alles siis edasi liikuda.
Samal ajal vähendage turvakäitumisi järk-järgult: närimiskordade arvu, pealejoomise sagedust, hakkimist, ükshaaval, mitte kõike korraga. Aitab ka praktiline ohutusalus: õppige selgeks Heimlichi võte ja see, mida teha, kui toit kurku kinni jääb (köhimine on kõige tõhusam loomulik kaitse ja kui köhite, tähendab see, et hingamisteed ei ole sulgunud), sest teadmine annab kontrolli tagasi. Kui hirm on sügav, kaal langeb või menüü on väga ahenenud, pöörduge viivitamata kognitiiv-käitumisteraapiaga tegeleva spetsialisti poole: fagofoobiat ravitakse hästi, kuid hooletusse jäetuna kahjustab see toitumist. Sarnased teemad: oksendamishirm (lähim „sugulane“, käib sageli kaasas), paanikahood (kui kurgu aistingud käivitavad paanika) ja terviseärevus (kui kehaaistinguid kontrollitakse üldse pidevalt).
Korduma kippuvad küsimused
Tunnen kurgus tükki isegi siis, kui ei söö. Kas see on ohtlik?
Püsiv „tüki“ tunne ilma tegeliku neelamishäireta (toit läheb alla, kaal on stabiilne) on enamasti globustunne: ärevusest pingul kurgulihaste aisting, üks sagedasemaid ärevuse kehalisi sümptomeid. See on ebameeldiv, kuid ohutu ja taandub koos pingega. Siiski tasub esimest korda tekkinud või mööda mitte minevat tunnet arstile näidata, et rahu oleks põhjendatud.
Pärast seda, kui toit mul kurku kinni jäi, ei suuda ma enam normaalselt süüa. Kas teistel on ka nii?
Jah, see on fagofoobia klassikaline algus: üks ehmatav episood ja aju märgib söömise ohuks. Oluline on teada kahte asja: teie neelamine ei läinud episoodist rikki (seda kinnitab arst) ja hirmu kasvamine vältimise kaudu on seaduspärane ning peatatav. Mida varem alustate toiduredeliga, seda kiiremini tuleb tavaline söömine tagasi; hooletusse jäetud foobia ahendab menüüd aastaid.
Kardan tablette neelata. Kas on nippe?
Jah, ja need toimivad päriselt: võtke tablett sisse lonksu veega, kallutades pead veidi ettepoole (mitte taha, nagu teeb enamik; kapslid ujuvad ja ettepoole kallutamine suunab need õigesti), harjutage väikeste kommidega suuruse kasvamise järjekorras, kasutage paksemat vedelikku (keefirit, püreed). Vajaduse korral küsige apteekrilt vedelate või purustatavate ravimvormide kohta. See on sage ja lahendatav probleem, mitte teie veidrus.
Kas mu vastuseid salvestatakse?
Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- McNally R. J. (1994). Choking phobia: a review of the literature. Comprehensive Psychiatry, 35(1).
- Baijens L. W. jt (2013). Diagnosis and treatment of phagophobia: a review. Dysphagia, 28(2).
- American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th ed. Specific Phobia.
- Öst L.-G. (1989). One-session treatment for specific phobias. Behaviour Research and Therapy.
- NHS. Phobias: overview, symptoms and treatment.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.