Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Foobiad ja hirmud

Konnahirmu test

Konnahirm (ranidafoobia, laiemalt nimetatakse kahepaiksete hirmu batrahofoobiaks) on Eestis väga igapäevane foobia: konnad elavad iga järve ja maakodu juures ning pärast iga vihma ka kõnniteel. Hirmu tuum ei ole enamasti oht (kõik teavad, et konn ei hammusta), vaid kombinatsioon, mida närvisüsteem raskesti talub: järsk ja ettearvamatu hüpe pluss vastikus niiske ja külma naha vastu.

Selle all kannatavad väga konkreetsed asjad: õhtused jalutuskäigud, maakodu, aiamaa, järves ujumine, telkimine. 10 küsimust aitavad hinnata, kas tegu on lihtsalt „mulle ei meeldi“ tundega või hirmuga, mis juba teie suvesid ümber kujundab.

Jaga:
10 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on ranidafoobia ja miks konnad hirmutavad?

Ranidafoobia (ladina keeles „rana“ tähendab konna) on tugev hirm konnade ees. Ratsionaalselt tundub see kummaline (konn ei kujuta endast mingit ohtu), kuid närvisüsteemi jaoks on konn peaaegu ideaalne ärritaja: ta liigub järsult ja ettearvamatult (hüpe käivitab ehmatusrefleksi kiiremini, kui jõuame aru saada, mis hüppas), ta on külm ja niiske (vastikussüsteem märgib sellise pinna „võimalikult nakatunuks“) ja ta ilmub ootamatult: jala alt, rohust, pimedusest. Oma osa on kultuuril: kärnkonnad on muinasjuttudes ja ebausus sajandeid olnud inetuse ja nõiduse sümbol.

Nagu enamik loomafoobiaid, algab konnahirm sageli lapsepõlves: ootamatu hüpe jalale, venna nali konnaga käes või täiskasvanute vastikuse matkimine. Lapsepõlve ehmatus kinnistub sügavale ja täiskasvanu reageerib kehaga, kuigi mõistab, et reaktsioon on ebaproportsionaalne; see on normaalne foobia mehaanika.

Faktid, mis vähendavad vastikust ja hirmu

Ranidafoobia toitub müütidest, seepärast mõjuvad faktid otse:

  • Eesti konnad ja kärnkonnad on inimesele täiesti ohutud: nad ei hammusta, ei ründa ja põgenevad inimese eest
  • Konnadelt ja kärnkonnadelt ei saa soolatüükaid: see on ebausk (soolatüükaid põhjustab inimese viirus, mitte loomad)
  • Kärnkonna naha eritised võivad ärritada ainult limaskesti, nii et lihtne reegel „ära puuduta ja pese käsi“ katab kogu tegeliku riski
  • Konna hüpe on alati põgenemine teie eest, mitte rünnak: tema nägemine on häälestatud märkama suuri liikuvaid objekte ja põgenema
  • Konnade krooksumine annab kaugusest märku teie kasuks: kui kuulete neid, teate, kus nad on

Kuidas konnahirmust üle saada?

Loomafoobiate puhul toimib kokkupuude kõige kiiremini ja konnad ei ole erand. Redeli näide: joonistatud ja animeeritud konnad, fotod, videod (kaugelt kuni suurplaanini), konna vaatlemine looduses turvaliselt kauguselt (tiigi serv, kus teie määrate kauguse), kauguse järkjärguline vähendamine ja kõrgeim aste, mida enamikul pole vajagi: lühike puudutus. Jääge igale astmele, kuni reaktsioon on vähemalt poole võrra vaibunud; vastikus taandub aeglasemalt kui ehmatus ja see on normaalne.

Aitab ka igapäevane strateegia: kasutage õhtul taskulampi (ootamatus moodustab poole ehmatusest ja valgustatud rada annab kontrolli tagasi), teadke maakodus konnade lemmikkohti (vee ääres, lehtede all, niisketes kohtades) ja lubage endal neist häbenemata mööda minna, kuni harjutate. Kui hirm on tugev ja piirab suvesid, saab mõne kokkupuuteseansiga spetsialisti juures sellest kiiresti jagu. Sarnase mehaanikaga testid: maohirm (sama järsu liikumise teema rohus), putukahirm ja hiirehirm.

Korduma kippuvad küsimused

Konni ma ei karda, aga kärnkonnad tekitavad õudust. Kas see on sama foobia?

Jah, see on sama spektri variant (batrahofoobia hõlmab kõiki kahepaikseid), ainult kärnkonnal on rohkem vastikust tekitavaid tunnuseid: konarlik nahk, aeglasem ja „raskem“ liikumine, tumedad värvid ja ebausu saba. Ülesaamise tee on sama, ainult kärnkonnade astmed on redelil kõrgemal kui konnade omad.

Kas konnahirm võib olla seotud vee vältimisega?

Võib: kui järv või tiik on ebameeldiv eelkõige mõtte pärast konnadest (kes võiksid vees jalga puudutada), on see konnahirmu laienemine. Kui aga vesi teeb rahutuks ka ilma konnadeta (sügavus, pimedus, nähtamatu põhi), tasub eraldi teha vee- ja sügavusehirmu test, sest siis on konnad vaid üks sügavuse ärevuse nägudest.

Laps kiljub konna nähes. Kas aidata või möödub see iseenesest?

Enamasti nõrgeneb see iseenesest, kui täiskasvanud käituvad rahulikult: ärge näidake oma vastikust, ärge hirmutage („ära puuduta, vastik!“) ja ärge sundige last konna puudutama. Toimib mänguline, lapse tempos doseeritud tutvumine: raamatud konnadest, vaatlemine tiigi ääres käeulatuse kauguselt, kulleste vaatlemine tiigis, sest uudishimu on hirmu loomulik vaenlane. Kui hirm on tugev ja piirab lapse õuesolekut, toimivad samad astmed ka spetsialisti juures.

Kas mu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?