Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Foobiad ja hirmud

Putukahirmu test

Putukahirm (entomofoobia) on lai foobiate perekond: mõni kardab nõelavaid putukaid (herilasi, mesilasi), teine roomavaid (prussakaid, mardikaid), kolmas kõike, mis on väike ja liigub ettearvamatult. Ühine nimetaja on ettearvamatus: putukas võib lähedale tulla, peale hüpata, riiete alla pugeda.

10 küsimust aitavad hinnata teie hirmu tugevust ja seda, kui palju see piirab teie suvesid, loodust ja kodu.

Jaga:
10 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on entomofoobia?

Entomofoobia (kreeka „entomon“ tähendab putukat) on intensiivne putukahirm, üks levinumaid loomafoobiaid. Nagu ämblike puhul, põimuvad ka siin kaks emotsiooni: hirm (nõelab, hammustab, ründab) ja vastikus (roomab, on räpane, poeb riiete alla). Evolutsiooniliselt on mõlemad põhjendatud, sest putukad on ajalooliselt levitanud haigusi ja nõelanud, kuid foobia puhul on reaktsioon ebaproportsionaalne.

Entomofoobia iseloomulik tunnus on reageerimine liikumisele: paanika ei lülitu sisse putuka enda, vaid selle äkilise lähenemise või ettearvamatu trajektoori tõttu. Seetõttu tekitavad herilased rohkem õudust kui rahulikult istuv mesilane.

Herilased ja mesilased: kuidas käituda (ja miks vehkimine kahjustab)

Tegelikku riski on Eestis vähe: mesilased ja herilased nõelavad end kaitstes ning ohtlik on see peamiselt allergikutele (kui pärast nõelamist paistetab üles mitte ainult nõelamiskoht või on raske hingata, helistage 112-le ja pidage edaspidiseks nõu allergoloogiga). Kõigile teistele on nõelamine valus pisiasi.

Paradoks on see, et just foobiline reaktsioon suurendab riski: kätega vehkimine ja järsud liigutused on herilase jaoks rünnakusignaal. Kõige ohutum on tarduda või aeglaselt eemalduda ja lasta putukal ringi vaadata ning ära lennata. See teadmine saab sageli esimeseks kokkupuute sammuks: kui „õige“ käitumine on selgeks õpitud, muutub olukord kontrollitavaks, ja kontroll on parim ravim hirmu vastu.

Kuidas putukahirmust üle saada?

Järkjärguline kokkupuude toimib ka siin: fotod, videod (eriti makrovideod, sest need vähendavad tundlikkust kõige kiiremini), surnud putukas, vaatlemine läbi klaasi, teadlik õues viibimine ilma end kaitsmata. Vastikuse osa vaibub aeglasemalt kui hirm, seega korrake astmeid kannatlikult.

Kodurindel lahendatakse tegelikud probleemid (näiteks prussakad) kahjuritõrjega, mitte ärevusega; putukavõrgud akendel toovad tagasi tuulutamise ilma hirmuta. Kui foobia on tugev (näiteks hüppate herilase pärast sõitvast autost välja või ei lähe suvel õue), on see juba ohutuse küsimus ja mõni kokkupuuteseanss spetsialistiga on kiireim lahendus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas herilasehirm ja putukafoobia on sama asi?

Herilaste ja mesilaste hirm on entomofoobia kõige sagedasem variant, kuid see võib olla ka eraldiseisev (teised putukad ei tekita midagi). Nõelavate putukate hirmul on ratsionaalne tuum (nõelamine on tõeline), seetõttu on siin eriti oluline eristada ettevaatlikkust paanikast, mis ise nõelamisi provotseerib.

Olen nõelamiste suhtes allergiline. Kas mu hirm on ikkagi foobia?

Allergia muudab ettevaatlikkuse põhjendatuks, seega olgu teil arsti koostatud tegevuskava (antihistamiinikumid, adrenaliinisüstal), ja see annab teile tegeliku kaitse. Foobia algab sealt, kus hirm eirab plaani: paanika tekib isegi ravimite olemasolul ja vältimine laieneb üle mõistlike piiride.

Laps paanitseb iga kärbse pärast. Mida teha?

Ärge naerge ega hirmutage („herilane nõelab sind!“), vaid õpetage käitumist mängu vormis: „tardu nagu kuju“, putukate vaatlemine turvaliselt kauguselt, raamatukeste lugemine nende kohta. Laste putukahirmust kasvatakse enamasti välja, kui täiskasvanute reaktsioonid seda ei toida.

Kas mu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?