Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Foobiad ja hirmud

Linnuhirmu test

Linnuhirm (ornitofoobia) on linnainimese jaoks igapäevane probleem: tuvid väljakutel, kajakad mere ääres, varesed hoovides ja kõik nad liiguvad järsult, ettearvamatult ja vahel otse pea kohal. Kartjad ei maini enamasti mitte lindu ennast, vaid tiibade laperdamist näo lähedal, järsku õhkutõusu jalge eest ja tunnet, et linnu lennutrajektoori ei saa kuidagi mõjutada.

Hirmule aitavad sageli kaasa nii kultuur (Hitchcocki „Lindudel“ on siin oma osa) kui ka päris kogemus: kajaka käest röövitud jäätis või juustesse takerdunud lind ei unune kergesti. 10 küsimust aitavad hinnata, kui tugev on teie hirm.

Jaga:
10 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on ornitofoobia ja kust see tuleb?

Ornitofoobia (kreeka keeles „ornis“ tähendab lindu) on tugev hirm lindude ees. Sellel on mitu käivitajat: ettearvamatu liikumine (lind tõuseb õhku järsult, lendab siksakis ja aju ohusüsteem tõlgendab kontrollimatut trajektoori ohuna), isikliku ruumi rikkumine (linnalinnud tulevad lähemale kui ükski metsloom ja kajakad on õppinud toitu käest röövima) ning sageli konkreetne kogemus: lapsepõlve ehmatus, kui lind laperdas näo ees, lendas tuppa või ründas pesa kaitstes.

Nagu teistegi loomafoobiate puhul, püsib hirm vältimise najal: mida laiemalt „linnutsoonidest“ mööda minnakse, seda kindlamalt usub aju, et seal oli ohtlik. Ja kuna linnas on linde igal pool, võib vältimise tsoon kasvada suureks: väljakutest kuni välikohvikuteni.

Faktid, mis toovad tagasi ettearvatavuse

Ornitofoobia toitub tundest „neid ei saa kontrollida“, seepärast mõjuvad teadmised lindude tegelikust käitumisest otse:

  • Linnud väldivad inimest: isegi kõige julgemad tuvid hoiavad distantsi ja astuvad eest, kui kõnnite ühtlase sammuga otse edasi
  • „Rünnakud“ on peaaegu alati seotud toiduga: linde tõmbab ligi söök käes, mitte inimene; ilma toiduta kaotavad nad huvi
  • Järsk õhkutõus jalge eest on linnu paanika, mitte rünnak: ta ei märganud teid ja põgeneb nüüd
  • Siseruumi sattunud lind tahab vaid üht, välja pääseda: kui avate akna ja hämardate teised tuled, lendab ta ise välja
  • Pesa kaitsmine (varesed mais või juunis) on hooajaline ja kohalik: lind sööstab alla ainult pesa vahetus läheduses, piisab, kui lähete sellest kohast mõnikümmend meetrit eemalt mööda

Kuidas linnuhirmust üle saada?

Ornitofoobia puhul on kokkupuute redelit lihtne doseerida, sest kaugust ja lindude hulka saab ise valida: linnuvideod ja -hääled, vaatlemine läbi akna, viibimine pargis parvest eemal, väljaku servast möödumine, istumine pingil linnutsoonis ja lõpuks välikohvik või rand. Oluline reegel: jääge igale astmele, kuni ärevus on vähemalt poole võrra vaibunud, ja liikuge ühtlaselt, sest teie järsud liigutused ehmatavad linde ja tekitavad just seda laperdamist, mida kardate.

Aitavad ka käitumise pisiasjad: ärge sööge „linnutsoonidest“ läbi minnes (toit käes on ainus tegelik põhjus, miks lind läheneb) ja hoidke ehmatuse hetkeks valmis aeglase väljahingamise tehnika. Kui hirm on tugev, laialdane või seotud traumaga, on spetsialisti juhitud kokkupuuteteraapia loomafoobiate puhul üldse üks tõhusamaid psühholoogilisi ravimeetodeid. Sarnase mehaanikaga testid: putukahirm (järsk liikumine, sumin näo ees) ja kassihirm (ärevus ettearvamatuse pärast).

Korduma kippuvad küsimused

Kardan ainult suuri linnuparvi, üksikud linnud ei häiri. Kas see on foobia?

Ebamugavustunne suure parve keskel (kui linnud tõusevad lainetena teie ümber õhku) on sage ega ole veel foobia: kaootiline liikumine igast suunast koormab ohusüsteemi loomulikult. Foobia suunas viitab kasvav vältimine: kui valite parvede pärast juba teisi tänavaid ning loobute väljakutest või randadest, tasub hirmuga tööd teha enne, kui see laieneb ka üksikutele lindudele.

Kajakas röövis kord mu käest toidu ja nüüd kardan neid kõiki. Mida teha?

Teie aju tegi loogilise, ainult liiga laia üldistuse. Aitavad kaks asja: teadmine, et kajaka sihtmärk on toit lahtises käes (katuse all või varjatult süües muutub „rünnak“ võimatuks), ja järkjärguline viibimine mere ääres ilma toiduta käes, et koguneks uusi ja turvalisi kogemusi. Pärast mõnda rahulikku korda taandub reaktsioon tavaliselt tavaliseks ettevaatlikkuseks.

Tuppa lendas lind ja ma sattusin paanikasse. Kuidas järgmine kord käituda?

Tegutsemisplaan on lihtne: avage kõige laiem aken või uks, hämardage teised tuled (lind lendab kõige valgema ava poole), lahkuge toast ja laske tal mõne minutiga ise välja pääseda. Lind on siseruumis ise paanikas ja väldib inimest kõigest jõust; teie ülesanne on ainult tee avada ja mitte segada. Kui plaan on olemas, muutub olukord õudusest lihtsalt protseduuriks.

Kas mu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta kuhugi ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

Kas see test oli teile kasulik?