Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Vaimne tervis

Uneapnoe riski test

Obstruktiivne uneapnoe on seisund, kus une ajal hingamisteed sulguvad ja hingamine korduvalt seiskub: mõnest korrast kuni sadade kordadeni öö jooksul. Inimene seda ei mäleta, kuid aju ärkab iga kord korraks, mistõttu algab hommik väsimusega ja päev möödub unisena. Ravimata apnoe tõstab vererõhku, koormab südant, halvendab mälu ja meeleolu ning muudab autojuhtimise ohtlikuks. Hinnangud on erinevad, kuid seisund on tavaline ja enamik selle all kannatajaid ei tea sellest.

8 jah-ei küsimust hõlmavad tunnuseid ja riskitegureid, millele arstid kõige sagedamini tähelepanu pööravad: valjult norskamine, päevane väsimus, kellegi märgatud hingamispausid, vererõhk, kehakaal, vanus, kaela ümbermõõt ja sugu. Küsimused on meie enda koostatud, seega võtke tulemust orienteeruva juhisena, mitte meditsiinilise hinnanguna. See on üks väheseid juhtumeid, kus kasuliku riskihinnanguks piisab minutist. Vastake ausalt; kui te ei tea (näiteks seda, kas hingamine seiskub), küsige inimeselt, kes kuuleb teid magamas.

Jaga:
8 küsimust ~1 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on obstruktiivne uneapnoe?

Une ajal lõdvestuvad kõik lihased, ka neelulihased. Osal inimestel sulgevad lõdvestunud pehmed koed hingamisteed: õhk ei pääse enam läbi, hapnikutase langeb ja mõne või mõnekümne sekundi pärast annab aju häire, äratades keha korraks, et see hingamisteed avaks. Inimene neid mikroärkamisi ei mäleta, kuid need lõhuvad sügavat und. Raske apnoe korral kordub see 30 või rohkem korda tunnis: formaalselt on magatud 8 tundi, tegelikult on aju terve öö keha elustanud.

Sellest tulenevad ka sümptomid: hommikune väsimus ja peavalu, päevane unisus, ärrituvus, nõrgenev mälu ja keskendumisvõime, langev libiido. Norskamine on vaid heliriba: iseenesest on see kahjutu, kuid vali, ebaregulaarne norskamine vaikusepauside ja õhuahmimisega on apnoe klassikaline tunnus, mida märkab enamasti esimesena partner.

Miks tasub apnoed ravida, mitte taluda?

Apnoe ei ole kosmeetiline uneprobleem, vaid kogu tervise küsimus. Iga hingamispaus on organismile väike stress: hapnik langeb, adrenaliin tõuseb, vererõhk kerkib. Kui see kordub tuhandeid kordi nädalas, on tagajärjed mõõdetavad: ravimata mõõdukat ja rasket apnoed seostatakse hüpertensiooni (eriti ravimitega halvasti kontrollitava), südame rütmihäirete, insuldi ja 2. tüübi diabeedi riskiga.

Igapäevaelus ei ole hind väiksem: krooniline väsimus, mida inimesed aastaid vanuse või laiskusega seletada püüavad, halb meeleolu kuni depressioonini, mikrouned roolis (ravimata apnoe puhul on liiklusõnnetuste risk selgelt suurem). Kui tunnete end ära väsimuse testis ja ühtlasi norskate, peaks apnoe olema esimene kahtlusalune. Sama kehtib „unetuse“ kohta, kui inimene magab palju, kuid ei puhka välja: see ei ole klassikaline unetus, vaid une kvaliteedi probleem.

Kuidas riski hinnatakse ja kuidas uneuuring käib?

Arstid kasutavad selle riski hindamiseks sageli lühikest küsimustikku nimega STOP-Bang; see test ei ole too küsimustik. Idee on igasuguse sellise esmase kontrolli puhul lihtne: ükski tunnus üksi apnoed ei tõesta, kuid iga tunnus suurendab tõenäosust ja kui neid tuleb mitu kokku (vali norskamine, hingamispausid, päevane väsimus, kõrge vererõhk, ülekaal, jämedam kael, kõrgem iga, mehesugu), tasub uneuuring ära teha. Seepärast annab see test iga „jah“ eest punkti: 0 kuni 2 tähendab väikest, 3 kuni 4 mõõdukat ja 5 või rohkem suurt riski.

Diagnoosi paneb uneuuring. Enamasti piisab kodusest polügraafiast: saate väikese seadme, mis registreerib öösel teie enda voodis hingamist, hapnikku ja pulssi. Põhjalikum võimalus on polüsomnograafia unelaboris, kus registreeritakse ka ajulained. Peamine tulemus on AHI-indeks: mitu hingamishäiret tunnis esineb (5 kuni 15 kerge, 15 kuni 30 mõõdukas, üle 30 raske apnoe). Tavaliselt algab tee perearstist.

Kuidas apnoed ravitakse?

Mõõduka ja raske apnoe kuldstandard on CPAP: aparaat, mis hoiab maski kaudu õrna õhurõhku ega lase hingamisteedel sulguda. Kõlab ebamugavalt, toimib suurepäraselt: hingamispausid kaovad juba esimesel ööl, energia ja vererõhk paranevad tavaliselt nädalatega. Tänapäevased aparaadid on vaiksed, maske on mitmesuguseid ja nendega harjutakse mõne nädalaga; kõige tähtsam on esimestel öödel mitte alla anda ja maski kohandada, kuni see on mugav.

Kergematel juhtudel ja neile, kes CPAP-i ei talu, on alternatiive: suulahased (lükkavad alalõua ettepoole ja vabastavad neelu), asendiravi (kui apnoe esineb ainult selili), kaalu langetamine (vähendab AHI-d sageli oluliselt, mõnikord normini), alkoholi ja rahustite vältimine õhtuti ning mõnikord kõrva-nina-kurgu operatsioon, kui takistus on anatoomiline. Lahenduse valib arst uuringu tulemuste põhjal. Halb valik on ainult üks: mitte midagi teha ja edasi „lihtsalt norsata“.

Korduma kippuvad küsimused

Norskan, kuid tunnen end päeval hästi. Kas peaksin muretsema?

Mitte tingimata: norskamine ilma hingamispausideta ja päevaste sümptomiteta on sageli „tavaline“ ega ole tervisele ohtlik. Märguanded, mis pilti muudavad: partneri märgatud vaikusepausid või lämbumine, hommikused peavalud, päevane unisus, kõrge vererõhk. Kui neid ei ole ja selle testi tulemus on madal, piisab jälgimisest.

Kas apnoe esineb ka naistel ja saledatel inimestel?

Jah. Meessugu ja ülekaal on riskitegurid, kuid mitte eeltingimus: apnoed esineb ka naistel (risk suureneb pärast menopausi) ja saledatel inimestel, eriti neil, kellel on kitsam neel või väike või tahapoole jääv lõug. Naistel on sümptomid sagedamini „ebatüüpilised“: unetus, väsimus, meeleolumuutused ilma selge norskamiseta, mistõttu diagnoos hilineb veelgi sagedamini.

Kus saab uneuuringu teha?

Tee algab perearstist: kirjeldage sümptomeid ja selle testi tulemust ning ta suunab teid vajaduse korral eriarsti juurde (sageli kopsuarst või kõrva-nina-kurguarst), kes määrab uneuuringu. Uuringuid tehakse nii raviasutustes kui ka erakliinikutes. Diagnoosiks piisab enamasti kodusest uuringust.

Kas saan ise midagi teha, ilma aparaatideta?

Kergema apnoe ja norskamise korral aitavad päriselt: külili magamine (selleks on olemas eraldi vahendid ja lihtne nipp tennisepalliga pidžaama seljal), kaalu langetamine, alkoholi ja uinutite vältimine õhtuti, ninahingamise parandamine. Kui aga see test näitab suurt riski või esineb tugev unisus, ei asenda eneseabi uuringut: kõigepealt diagnoos, siis vahendid.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Kõik arvutused toimuvad teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Chung F. jt (2008). STOP Questionnaire: a tool to screen patients for obstructive sleep apnea. Anesthesiology, 108(5).
  • Chung F., Abdullah H. R., Liao P. (2016). STOP-Bang Questionnaire: a practical approach to screen for obstructive sleep apnea. Chest, 149(3).
  • Benjafield A. V. jt (2019). Estimation of the global prevalence and burden of obstructive sleep apnoea: a literature-based analysis. The Lancet Respiratory Medicine, 7(8).
Kas see test oli teile kasulik?