Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Enesetundmine

Optimismi test

Optimism ei tähenda psühholoogias naeratust ega naiivsust, vaid ootuste suunda: mida inimene tulevikult üldiselt ootab. Optimistid eeldavad, et asjad lähevad tõenäoliselt hästi, pessimistid valmistuvad juba ette halvimaks. See näiliselt väike hoiak mõjutab peaaegu kõike: sihikindlusest eesmärkide poole püüdlemisel kuni immuunsüsteemi ja südame tervise näitajateni.

Need kaksteist väidet on meie enda koostatud, tuntuima optimismi küsimustiku LOT-R (ingl Life Orientation Test) eeskujul. Need ei ole LOT-R ise ja teie tulemust ei saa LOT-R tulemustega võrrelda. Osa väiteid on optimistlikud, osa pessimistlikud ja tulemus näitab teie üldist suunda. Vastake mitte nii, nagu tahaksite mõelda, vaid nii, nagu te tegelikult mõtlete.

Jaga:
12 küsimust ~2 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on dispositsiooniline optimism?

Psühholoogias ei määratleta optimismi meeleoluna, vaid üldistatud ootusena: püsiva kalduvusena oodata, et tulevased sündmused on pigem head kui halvad. Selle valdkonna teerajajad, uurijad Michael Scheier ja Charles Carver, nimetasid seda dispositsiooniliseks optimismiks ning lõid 1985. aastal selle mõõtmiseks küsimustiku Life Orientation Test (LOT, hiljem uuendatud versioon LOT-R).

Oluline on eristada optimismi sarnastest asjadest: see ei ole lõbusus (võib olla rahulik optimist ja energiline pessimist), mitte naiivsus (optimism ei keela riske näha) ega ka motivatsiooniraamatute positiivne mõtlemine (lause „kõik saab korda“ kordamine ootuste süsteemi ei muuda). See on lihtsalt suund, kuhu teie aju esmalt pöördub, kui tulevik on ebaselge.

Mida optimism annab: uuringute faktid

Optimism on tervisepsühholoogias üks paremini uuritud isiksuseomadusi ja tulemused on järjekindlad. Optimistidel on keskmiselt vähem depressiooni- ja ärevussümptomeid, nad püüdlevad eesmärkide poole visamalt ja tulevad stressiga konstruktiivsemalt toime: nad lahendavad probleemi sagedamini, pessimistid aga väldivad seda sagedamini. Füüsilise tervise poolel näitavad suured uuringud seost parema südame-veresoonkonna tervise ja pikema elueaga.

Mehhanisme on vähemalt kolm. Käitumuslik: optimistid hoolitsevad enda eest rohkem, sest usuvad, et pingutused tasuvad end ära. Füsioloogiline: madalam kroonilise stressi tase tähendab vähem kortisooli ja põletikulisi protsesse. Sotsiaalne: optimistidega lihtsalt tahetakse koos olla, seepärast on neil tugevamad tugivõrgustikud. Ükski mehhanism ei nõua imet, seega on optimismi kasu saavutatav ka seda arendades.

Kas optimismi saab õppida?

Osaliselt jah ja see on hästi dokumenteeritud. Umbes veerandi optimismi erinevustest seletavad geenid, osa varased kogemused, kuid märkimisväärne osa on mõtlemisharjumused, mida saab muuta. Psühholoog Martin Seligman nimetas seda õpitud optimismiks: selle tuum on seletusstiil ehk see, kuidas te ebaõnnestumisi tõlgendate.

Pessimistlik stiil seletab ebaõnnestumist püsivana („alati läheb nii“), üldisena („mul ei õnnestu midagi“) ja isiklikuna („sest ma olen selline“). Optimistlik stiil seletab seda ajutisena, konkreetsena ja asjaoludest tulenevana („seekord ei õnnestunud, sest aega jäi puudu“). Treening on lihtne, kuid nõuab kordamist: tabada oma automaatne seletus, kontrollida seda faktidega ja sõnastada täpsem. See on sama tehnika, mida kasutatakse kognitiivses teraapias mõtlemisvigade äratundmiseks.

Millal on „pessimism“ mitte iseloom, vaid signaal?

On olukordi, kus madal optimismi tulemus ei näita mõtlemisstiili, vaid seisundit. Depressiooni ajal tundub tulevik kõigile pime: see on üks peamisi sümptomeid ja see möödub depressiooni ravides, mitte „positiivsust õppides“. Samamoodi mõjuvad kurnatus ja pikaleveninud stress: väsinud aju ennustab alati halvemini.

Seega, kui teie tulemus on madal ja tunnete samal ajal väsimust, apaatsust, halba und või huvi kadumist, tehke kõigepealt depressiooni test või heaolu test. Kui aga soovite näha, kui palju on teie suhtumine seotud võimega pärast lööke taastuda, sobib selleks vaimse vastupidavuse test: optimism ja vastupidavus on lähedased sugulased.

Korduma kippuvad küsimused

Kas optimistiks sünnitakse või saadakse?

Mõlemat. Kaksikute uuringud näitavad, et geenid seletavad umbes 25 protsenti erinevustest, ülejäänu on kogemused ja mõtlemisharjumused. Praktiline järeldus: oma kohta skaalal saate nihutada, eriti muutes seda, kuidas ebaõnnestumisi seletate. See on aeglane töö, kuid see toimib: õpitud optimismi programmid on psühholoogias ühed paremini kontrollitud.

Kas pessimism on alati halb?

Ei. Psühholoogia tunneb ka selle kasulikku vormi: kaitsvat pessimismi, mille puhul inimene näeb takistusi teadlikult ette ja valmistub nendeks, mis vähendab ärevust ja parandab tulemusi. Pessimism kahjustab siis, kui see võtab tahtmise proovida ja muutub isetäituvaks ennustuseks. Erinevus on lihtne: kaitsev pessimist valmistub ja tegutseb, „päris“ pessimist annab juba ette alla.

Mille poolest erineb optimism positiivsest mõtlemisest?

Positiivne mõtlemine tähendab populaarkultuuris sageli positiivsete fraaside kordamist ja negatiivsete mõtete keelamist. Teaduslik optimism toimib teisiti: see ei keela näha riske ja probleeme, vaid muudab ootuste üldist suunda ja ebaõnnestumiste seletamist. Uuringud näitavad, et sunnitud positiivsus („ära ainult halba mõtle!“) annab sageli vastupidise tulemuse, plaaniga realistlik optimism aga toimib.

Minu tulemus on madal. Kas see on depressioon?

Mitte tingimata: madal optimism võib olla lihtsalt teie mõtlemisstiil. Kuid pessimistlik tulevikunägemus on ka üks depressiooni sümptomeid, seega tasub kontrollida, kas sellega kaasnevad muud: väsimus, apaatsus, halb uni, huvi kadumine. Kui tunnete ära vähemalt mõne neist, tehke depressiooni test (PHQ-9 põhjal) ja vajadusel pidage nõu spetsialistiga.

Kas minu vastuseid salvestatakse?

Ei. Arvutused toimuvad ainult teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Scheier M. F., Carver C. S., Bridges M. W. (1994). Distinguishing optimism from neuroticism (and trait anxiety, self-mastery, and self-esteem): A reevaluation of the Life Orientation Test. Journal of Personality and Social Psychology, 67(6).
  • Seligman M. E. P. (2006). Learned Optimism: How to Change Your Mind and Your Life. Vintage.
  • Rozanski A. jt (2019). Association of optimism with cardiovascular events and all-cause mortality: a meta-analysis. JAMA Network Open, 2(9).
Kas see test oli teile kasulik?