Empaatia test
Empaatia ehk võime teist inimest mõista ja tunnetada on suhete alus: sellest sõltuvad sõprus, paarisuhe, lapsevanemaks olemine ja isegi karjäär. Teadlased eristavad selle kahte poolt: kognitiivne empaatia (mõista, mida teine mõtleb ja tunneb) ja emotsionaalne empaatia (tunda teise emotsiooni nagu enda oma). Need kaks ei käi alati käsikäes.
Kakskümmend väidet, mis on koostatud teaduslikus psühholoogias kasutatavate empaatiaskaalade eeskujul, hindavad mõlemat empaatia poolt. Vastake nii, nagu te tegelikult olete, mitte nii, nagu tahaksite paista.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mis on empaatia ja millised on selle liigid?
Empaatia on võime mõista ja jagada teise inimese läbielamisi. Teadlased eristavad selle kolme poolt. Kognitiivne empaatia tähendab mõista, mida teine mõtleb ja tunneb („näen, et ta on pettunud, sest ootas teistsugust tulemust“). Emotsionaalne empaatia tähendab tunda teise emotsiooni oma kehas (klomp kurgus, kui näete kedagi nutmas). Ja empaatiline hoolivus (kaastunne) on soov aidata, mis kasvab välja kahest esimesest.
Need pooled ei käi alati koos: on inimesi, kes „loevad“ teisi suurepäraselt, kuid ei tunne midagi (kognitiivne empaatia ilma emotsionaalseta, nii toimivad manipulaatorid), ja neid, keda teiste valu ujutab üle, kuid kes ei saa aru, mis toimub (emotsionaalne ilma kognitiivseta). Küps empaatia on nende kahe tasakaal, mida kroonib soov aidata.
Kas empaatiat saab arendada?
Jah, ja see on üks parimaid uudiseid empaatiauuringutest. Kuigi põhiline tundlikkus on osaliselt kaasasündinud, käitub empaatia nagu lihas: see tugevneb kasutamisest. Stanfordi psühholoogi Jamil Zaki uuringud näitavad, et juba usk, et empaatiat saab muuta, suurendab inimeste pingutust teisi mõista, ja ka nende tulemusi.
Kõige tõhusamad treeninguviisid: aktiivne kuulamine (kuulata lõpuni ja enne vastamist oma sõnadega ümber sõnastada), ilukirjandus (uuringud on näidanud, et ilukirjanduse lugejad mõistavad paremini teiste inimeste mõttemaailma), teadlik vaatenurga vahetamine (küsida endalt regulaarselt „kuidas see tema poolt paistab?“) ja kokkupuude teistsuguste inimestega, sest empaatia kasvab seal, kus kohtume meie omast erineva kogemusega.
Empaatia varjukülg: kui seda on liiga palju
Empaatia puudumisest räägitakse palju, selle liigsusest aga harva. Empaatiline distress on seisund, kus teise valu ujutab inimese üle nii tugevalt, et ta kas põleb läbi (õdede, psühholoogide ja sotsiaaltöötajate kutserisk) või hakkab kannatajaid vältima, sest ei pea enam vastu.
Neuroteadlase Tania Singeri uuringud näitasid huvitavat asja: empaatiline distress ja kaastunne toimivad ajus erinevalt. Distress aktiveerib valuvõrgustikke ja kurnab, kaastunne (hoolivus ilma ühtesulamiseta) aga aktiveerib läheduse ja motivatsiooni võrgustikke ning annab energiat. Praktiline järeldus: tundlikel inimestel tasub treenida mitte „paksemat nahka“, vaid piiridega kaastunnet, soovi aidata ilma uppujaga koos põhja minemata.
Empaatia ja emotsionaalne intelligentsus
Empaatia on üks emotsionaalse intelligentsuse viiest valdkonnast (koos eneseteadlikkuse, eneseregulatsiooni, motivatsiooni ja sotsiaalsete oskustega). Võib olla kõrge empaatia ja madal üldine EQ, näiteks tunnetada teisi suurepäraselt, kuid mitte toime tulla oma emotsioonidega.
Kui soovite oma emotsionaalsetest võimetest täielikku pilti, tehke ka emotsionaalse intelligentsuse test: koos näitavad need kaks testi, kas teie tugevus on teiste tunnetamine, enda juhtimine või mõlemad korraga.
Korduma kippuvad küsimused
Mille poolest erineb empaatia kaastundest?
Empaatia tähendab mõista ja tunnetada, mida teine läbi elab. Kaastunne (empaatiline hoolivus) on sellest tulenev soov aidata. Empaatia ilma kaastundeta võib jääda külmaks „lugemiseks“, kaastunne ilma empaatiata aga jääb märki mittetabavaks abiks.
Kas madal empaatia tähendab, et olen halb inimene?
Ei. Empaatia on oskus, mitte moraali mõõdupuu: on häid inimesi, kelle empaatia on madal (nad aitavad põhimõtte pärast), ja on manipulaatoreid, kelle kognitiivne empaatia on kõrge. Pealegi saab empaatiat treenida ja madal tulemus on vaid lähtepunkt.
Miks ma tunnetan teisi liiga tugevalt?
Tõenäoliselt on teie emotsionaalne empaatia väga kõrge ja teiste tunded jõuavad teieni täie jõuga. See ei ole viga, vaid tundlik närvisüsteem. Kõige olulisem on õppida piire: aidata saab ka ilma teise valuga ühte sulamata.
Kas meeste empaatia on madalam kui naiste oma?
Enesehinnangutestides saavad naised keskmiselt rohkem punkte, kuid objektiivsetes mõõtmistes on erinevused väikesed. Suure osa erinevusest määrab kultuur: poisse julgustatakse harvem tundeid märkama ja nimetama.
Kas empaatia võib täiesti puududa?
Peaaegu täielik empaatia puudumine on haruldane ja enamasti seotud teatud isiksuseomaduste või häiretega. Enamiku inimeste „madal empaatia“ on tegelikult treenimata või (näiteks läbipõlemise tõttu) blokeeritud oskus.
Kas test on tasuta ja anonüümne?
Jah, test on tasuta ja registreerimata ning vastuseid ei saadeta kuhugi: arvutused toimuvad teie brauseris.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Davis M. H. (1983). Measuring individual differences in empathy: Evidence for a multidimensional approach. Journal of Personality and Social Psychology.
- Zaki J. (2019). The War for Kindness: Building Empathy in a Fractured World. Crown.
- Singer T., Klimecki O. M. (2014). Empathy and compassion. Current Biology.
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.