Aspergeri test
Otsite Aspergeri testi? Oluline on teada, et Aspergeri sündroomi kui eraldi diagnoosi enam ei ole: alates 2013. aastast on rahvusvahelised klassifikatsioonid selle liitnud autismispektriga. Seda, mida varem nimetati Aspergeri sündroomiks (autismi jooned ilma kõne arengu hilinemiseta ning tavapärase või kõrge intellektiga), nimetatakse tänapäeval autismispektri häireks.
Seepärast leiate allpool lühikese autismispektri testi täiskasvanutele. Selle kümme küsimust on meie enda koostatud ja kirjutatud valdkondade ümber, mida täiskasvanute autismiküsimustikud tavaliselt vaatavad: tähelepanu detailidele, tähelepanu ümberlülitamine, teiste inimeste lugemine ja suhtlemine. See ei ole AQ-10 ega ükski teine avaldatud küsimustik ning teie tulemust ei saa nende küsimustike tulemustega võrrelda. Test on tasuta, anonüümne ja tulemuse näete kohe.
Alustage testi
Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.
Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.
Teie varasemad tulemused selles testis
Tulemusi hoitakse ainult teie brauseris ja neid ei saadeta kuhugi. Kui kordate testi iga paari nädala tagant, näete, kuidas olukord muutub.
Mida nimetati Aspergeri sündroomiks?
Aspergeri sündroom sai nime Austria lastearsti Hans Aspergeri järgi, kes kirjeldas 1944. aastal lapsi, kellel olid suhtlemises selged eripärad ning kitsad ja intensiivsed huvid, kuid kes rääkisid soravalt ega jäänud intellektilt eakaaslastest maha. Alates 1990. aastatest oli see ametlik diagnoos, mis kirjeldas autismi „kergemat“ otsa.
Tüüpilised jooned, mida inimesed endas ära tunnevad: raskused väljaütlemata sotsiaalsete reeglite ja kehakeele lugemisel, otsekohene suhtlemisviis, süvenemine kitsastesse huviteemadesse, vajadus kindlate harjumuste järele, tundlikkus helide, valguse või materjalide suhtes ning kurnatus pärast suhtlemist. Paljud õpivad neid eripärasid „maskeerima“, mistõttu ümbritsevad ei aima sageli, kui palju pingutust nõuab tavaline vestlus.
Miks räägitakse nüüd „autismispektrist“?
Aastakümnete pikkused uuringud näitasid, et piirid „Aspergeri sündroomi“, „kõrgfunktsionaalse autismi“ ja teiste alaliikide vahel on kunstlikud: erinevused osutusid astme, mitte liigi erinevusteks ning sama inimene sai eri asutustes eri sildi. Seetõttu liitsid DSM-5 (2013) ja RHK-11 (alates 2022) need kõik üheks autismispektri häire diagnoosiks, mille juures märgitakse inimese individuaalne abivajadus.
Nimemuutusele aitas kaasa ka ajalugu: uurijad tõid välja, et Hans Asperger tegi koostööd natsirežiimi struktuuridega. Kuigi osa kogukonnast kasutab sõna „aspie“ endiselt oma identiteedi osana, on ametlikus meditsiinis ja teaduses kasutusel spektri mõiste.
Mida teha, kui testi tulemus on kõrge?
Kõigepealt pidage meeles, et test on sõeltest: see näitab joonte väljendumist, mitte diagnoosi. Kui tulemus ja igapäevased raskused (tööl, suhetes, aistingute ülekoormuse tõttu) tunduvad teile tuttavad, tasub professionaalseks hindamiseks pöörduda psühhiaatri poole. Esimese sammuna võite oma muredest rääkida ka perearstiga.
Paljudele täiskasvanutele toob vastus (olgu see diagnoos või lihtsalt sügavam enesemõistmine) kergendust: kogu elu kaasas käinud raskused saavad lõpuks seletuse, mis ei ole „ma ei pingutanud piisavalt“. Kui mõtlete oma lapse peale, alustage autismi testist lastele. Kui teie raskused on rohkem seotud ärevusega suhtlemisel, vaadake sotsiaalärevuse testi, sest neid kahte seisundit aetakse sageli segi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Aspergeri sündroom ja autism on sama asi?
Tänapäeval jah: alates 2013. aastast (DSM-5) ja 2022. aastast (RHK-11) ei diagnoosita Aspergeri sündroomi eraldi, sest sellest sai autismispektri häire osa. Seda, mida varem nimetati Aspergeri sündroomiks, kirjeldatakse nüüd kui autismispektrit ilma intellekti ja kõne arengu häireteta.
Miks Aspergeri nimest loobuti?
Kahel põhjusel. Esiteks ei leidnud teadus selget piiri „Aspergeri“ ja „kerge autismi“ vahel, sest erinevused osutusid astme, mitte liigi erinevusteks. Teiseks tõid ajaloolased välja ebameeldivaid fakte Hans Aspergeri enda ja tema tegevuse kohta natside okupeeritud Viinis. Spektri mõiste peegeldab tegelikkust täpsemalt.
Kas see test saab Aspergeri sündroomi või autismi kinnitada?
Ei. Test on esmane kontroll meie enda küsimustega, mitte ametlik autismiküsimustik. Kõrge tulemus näitab, et tasub pöörduda professionaalseks hindamiseks, mida teeb psühhiaater koos spetsialistide meeskonnaga.
Olen üle 40 aasta vana. Kas on veel mõtet end kontrollida?
Jah, hiline diagnoos on väga tavaline, eriti naiste ja nende inimeste seas, kes on õppinud oma eripärasid „maskeerima“. Paljud täiskasvanud ütlevad, et diagnoos (või isegi lihtsalt enda mõistmine) tõi suure kergenduse: see seletas kogu elu kaasas käinud raskusi ja aitas lõpetada enda süüdistamise.
Allikad ja metoodika
Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.
- Allison C., Auyeung B., Baron-Cohen S. (2012). Toward brief "red flags" for autism screening: The Short Autism Spectrum Quotient and the Short Quantitative Checklist in 1,000 cases and 3,000 controls. Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry, 51(2), 202-212.
- NICE (2012, uuendatud 2021). Autism spectrum disorder in adults: diagnosis and management (CG142).
- Autism Research Centre, University of Cambridge. AQ küsimustikud (ametlik AQ-10 spetsialistidele).
Aitäh! Teie arvamus aitab meil saiti paremaks teha.