Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee

Kuidas valida psühholoogi või psühhoterapeuti

Vaimne tervis KõikTestid.ee toimetus
Kuidas valida psühholoogi või psühhoterapeuti
Foto: StockSnap (CC0)

Otsus abi otsida on juba suur samm. Aga siis algavad praktilised küsimused, mille taha jääb toppama väga palju inimesi. Kelle juurde minna: psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhiaatri? Kust alustada, kui raha on vähe? Mida küsida hinna kohta? Ja mis siis, kui spetsialist ei meeldi? Selles artiklis vastame järjest.

Kes on kes: kolm elukutset

Psühhiaater on meditsiinilise haridusega arst. Kolmest on ainult tema arst: ta diagnoosib haigusi ja määrab ravimeid. Tema juurde minnakse mõõduka ja raske depressiooni, bipolaarse häire, psühhooside ning ka ADHD diagnoosimise pärast. Vastuvõtt on tavaliselt lühike ja keskendub seisundile ja ravile, mitte pikkadele vestlustele.

Psühholoog on psühholoogia eriala lõpetanu. Ta nõustab, teeb psühholoogilist hindamist ja õpetab toimetulekuoskusi, kuid ravimeid ei määra. Psühholoogi juurde minek sobib siis, kui on vaja raskusi läbi töötada, ennast mõista, lahendada suhete või stressiga seotud probleeme. Kliiniline psühholoog on lisaks spetsialiseerunud psüühikahäirete hindamisele ja ravile.

Psühhoterapeut on psühholoog või arst, kes on lõpetanud mitmeaastase lisaõppe kindla psühhoteraapia suuna järgi (kognitiiv-käitumisteraapia, psühhodünaamiline teraapia, süsteemne pereteraapia, gestaltteraapia jt). Ta teeb pikemat ja sügavamat tööd selge meetodi järgi.

Praktiline reegel on lihtne: kui pole selge, alustage ükskõik kellest. Hea spetsialist hindab olukorda ja suunab vajaduse korral edasi: psühholoog soovitab psühhiaatri konsultatsiooni ravimite pärast, psühhiaater soovitab psühhoteraapiat. Halba valikut siin peaaegu ei ole, on ainult tegemata jäänud esimene samm. Enne vastuvõttu tasub oma seisundit hinnata meie testidega (depressioon, ärevus, stress) ja tulemusi võite lihtsalt spetsialistile näidata.

Kust alustada, kui raha on vähe

Perearst on hea esimene kontakt: ta saab hinnata seisundit, alustada esmast ravi (näiteks antidepressandid kerge kuni mõõduka depressiooni korral) ja suunata edasi psühhiaatri või kliinilise psühholoogi juurde. Rääkige otse, et soovite abi meeleolu, ärevuse või une pärast, see on perearsti töö tavaline osa.

Psühhiaatri juurde saab ka otse pöörduda. Uurige registreerimisel järele, millised on järjekorrad ja tingimused, sest need erinevad raviasutuseti.

Kriisi- ja emotsionaalse toe telefonid ei ole teraapia, vaid abi siin ja praegu: emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, tasuta; palunabi.ee), Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (ööpäev läbi) ning lastele ja noortele Lasteabi 116 111 (ööpäev läbi).

Muud võimalused: paljudes koolides ja ülikoolides on psühholoog, kelle poole saavad õpilased ja üliõpilased pöörduda, mõni tööandja pakub töötajatele psühholoogilist nõustamist ning vägivalda kogenud inimesi toetavad ohvriabi teenused.

Erateraapia: hind ja vormid

Hinnad erinevad spetsialisti, linna ja vormi järgi, seepärast küsige hinda alati enne esimest kohtumist. Üldiselt on paariteraapia seanss individuaalsest kallim ja kaugkonsultatsioonid on sageli veidi soodsamad kui kohtumised kabinetis. Mõni spetsialist kohandab hinda vastavalt võimalustele, nii et küsida ei ole häbiasi.

Kui palju seansse on vaja? Aus vastus: oleneb. Konkreetne probleem (foobia, paanika, uneraskused) lahendatakse kognitiiv-käitumisteraapiaga sageli 6 kuni 16 seansiga. Sügavamad, kaua kestnud raskused nõuavad mitu kuud kuni mitu aastat iganädalast tööd. Teraapia on arvestatav investeering, seepärast on täiesti normaalne küsida esimesel kohtumisel eeldatava kestuse ja vahe-eesmärkide kohta.

Kuidas valida: viis kriteeriumi

  1. Haridus ja suund. Kontrollige, kas inimesel on psühholoogia magistrikraad või arstiharidus ning psühhoterapeudil lisaks konkreetse suuna väljaõpe. Uurige ka, kas tal on kutsetunnistus. Hoiduge uhkete tiitlite eest ilma hariduseta („coach-terapeut“, „energiaspetsialist“), sest kõik nõustajad ei pea vastama samadele nõuetele ja kontrollida tuleb ise.
  2. Meetod vastavalt probleemile. Ärevushäirete, foobiate, paanika, OKH ja unetuse korral on kõige tugevamad tõendid kognitiiv-käitumisteraapial (KKT), traumade puhul sobivad traumateraapia ja EMDR, paarisuhte probleemide korral paari- või pereteraapia, enese mõistmiseks ja vanade mustrite puhul sobib ka psühhodünaamiline suund. Küsimus „millise meetodiga te töötate ja miks see sobib minu probleemile?“ on professionaalne, mitte jultunud.
  3. Kogemus teie teemaga. Küsimusele „kas te töötate paanikahoogude, söömishäirete või ADHD-ga?“ vastab hea spetsialist otse ja võõra teema puhul suunab kolleegi juurde.
  4. Suhte tunne. Uuringud on järjekindlad: teraapia edu ennustab kõige paremini mitte suund, vaid teraapiline suhe, see tähendab, kas tunnete end kuuldu, austatu ja turvalisena. Esimesed üks kuni kolm kohtumist on normaalne proovimise aeg ja kui tunnete end pärast neid hukkamõistetuna või mõistmatuna, on spetsialisti vahetamine teie õigus, mitte jultumus.
  5. Selge kokkulepe. Hea spetsialist arutab esimesel kohtumisel läbi eesmärgid, vormi, hinna, tühistamise reeglid ja konfidentsiaalsuse. Ähmane „eks näis, kuidas läheb“ ilma igasuguse raamita on halb märk.

Ohumärgid

Spetsialisti tasub vahetada, kui ta lubab „kõik terveks ravida“ või paneb diagnoosi esimese kümne minutiga, räägib teistest klientidest äratuntavalt, räägib pidevalt endast, häbistab, moraliseerib või survestab elulisi otsuseid tegema („lahutage“, „visake töö ära“), pakub end sõbraks või enamaks või hoiab teid aastaid teraapias ilma igasuguse arutatava edasiminekuta. Ja vastupidi: ebamugavus valusate teemade puudutamisel ei ole ohumärk, vaid osa teraapiatööst. Erinevus on selles, et heas teraapias on raske, aga turvaline.

Kõige sagedasemad takistused ja kuidas neist mööda saada

„Mul ei ole veel nii halb.“ Teraapia ei ole viimane peatus, vaid tööriist. „Liiga vara“ pöörduda on võimatu ja varem tähendab igas mõttes odavamalt ja kiiremini.

„Võõrale on ebamugav rääkida.“ See on normaalne ja möödub paari kohtumisega. Muide, just võõrus on teraapia eelis: ei mingit ühist ajalugu ega tagajärgi teie suhetele.

„Proovisin korra, ei aidanud.“ Üks sobimatu spetsialist tähendab sama palju kui üks halb restoran. Teise või kolmandaga läheb enamasti paremini, eriti kui valite ülaltoodud kriteeriumide järgi, mitte juhuslikult.

„Mul ei ole raha.“ Alustage perearstist, uurige kooli, ülikooli või tööandja võimalusi ja kasutage tasuta toetelefone. Need on päriselt toimivad võimalused, mida paljud lihtsalt ei tea kasutada.

Ja viimane asi: kui teil on praegu väga raske ja tekib mõtteid endale haiget teha, ärge oodake sobiva spetsialisti otsingute lõppu. Helistage kohe 112 või minge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda. Rääkida saab ka telefonil 116 123 (iga päev kell 10-24). Kõik muud sammud jõuavad oodata.

See artikkel on informatiivne ning hinnad ja kord võivad muutuda, seega täpsustage need konkreetses asutuses.

Allikad: Norcross J. C., Lambert M. J. (2018). Psychotherapy relationships that work III. Psychotherapy; NICE juhendid psühholoogiliste sekkumiste kohta.

Kas see leht oli teile kasulik?

Sarnased artiklid