Liigu sisu juurde
KõikTestid.ee
Pere ja lapsed

ADHD test lastele

Kõik lapsed on vahel rahutud, unistavad tunnis või kaotavad kindad ära. ADHD ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) algab sealt, kus need jooned on eakaaslastega võrreldes märgatavamad, püsivad, ilmnevad mitmes keskkonnas (kodus ja koolis) ning segavad last päriselt: õppimist, sõprussuhteid, head enesetunnet. Hinnangute järgi on ADHD ligikaudu 5 protsendil lastest ja see on üks paremini uuritud laste arenguga seotud seisundeid.

Testi täidavad vanemad. Need neliteist küsimust on meie omad: need järgivad valdkondi, mida vaatavad kliinilised hindamisskaalad (seitse tähelepanu ning seitse hüperaktiivsuse ja impulsiivsuse kohta), kuid ei ole Vanderbilti skaalad ega ükski teine avaldatud küsimustik ning tulemus ei ole võrreldav ametlike tulemustega.

Jaga:
14 küsimust ~3 min. Tasuta

Alustage testi

Õigeid ega valesid vastuseid siin ei ole, seega vastake nii, nagu tegelikult on. Tulemust näete kohe.

Teie vastuseid ei saadeta ega salvestata kuskile, kõik toimub ainult teie brauseris.

Mis on ADHD lastel?

ADHD (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) on arenguga seotud seisund, mille korral aju eneseregulatsiooni süsteemid (tähelepanu juhtimine, impulsside pidurdamine, tegevuste planeerimine) küpsevad teisiti ja aeglasemalt kui eakaaslastel. Eristatakse kolme vormi: tähelepanupuudulik (laps on unistaja, kaotab kõik ära, „ei kuule“), hüperaktiivne-impulsiivne (mootor, mis ei lülitu välja) ja kombineeritud, mis on kõige sagedasem. Hinnangute järgi on ADHD umbes 5 protsendil lastest; poistel diagnoositakse seda sagedamini, kuid osaliselt seetõttu, et tüdrukute vorm on vaiksem.

Oluline on teada, mis ADHD ei ole: see ei ole kasvatusvigade tagajärg, suhkru mõju ega iseloomuviga. See on tugevalt pärilik neuroloogiline eripära (pärilikkus ulatub 70-80 protsendini). ADHD-ga laps ei jäta keskendumata sellepärast, et ta „ei taha“, vaid ta ei suuda keskenduda nii nagu teised, kuigi ta väga pingutab. See erinevus „ei taha“ ja „ei suuda“ vahel on kõige tähtsam asi, mida vanematel tasub mõista.

Elav laps või ADHD: kus on piir?

Energilisus, hajameelsus ja impulsiivsus on lapsepõlve tavalised omadused, seega ei tõmmata piiri käitumise olemasolu, vaid selle ulatuse ja hinna järgi. Spetsialistid vaatavad nelja asja: võrdlus eakaaslastega (märgatavam kui teistel samavanustel lastel), püsivus (vähemalt 6 kuud ja tunnused on näha juba koolieelsest east), keskkondade arv (nii kodus, koolis kui ka huviringis, mitte ainult vanaema juures) ja mõju igapäevaelule (kannatavad õppimine, sõprussuhted, turvalisus või enesehinnang).

Praktiline suunis vanematele: kui laps suudab tund aega keskendunult legodega mängida või multifilmi vaadata, kuid ei püsi kodutööde juures ka 10 minutit, ei ole see veel vastus ei ühes ega teises suunas. ADHD puhul ei ole tähelepanu „katki“, vaid see on juhitamatu: see püsib suurepäraselt huvitavate, kiirete ja tasu pakkuvate tegevuste juures ning laguneb igavate juures, isegi kui laps väga pingutab. Just see vastuolu („saab ju, kui tahab!“) eksitab täiskasvanuid kõige sagedamini.

ADHD tüdrukutel: miks seda ei märgata?

Pikka aega arvati, et ADHD on poiste häire. Tegelikult on see tüdrukutel sagedasem, kui kunagi arvati, kuid teistsugusel kujul: neil esineb sagedamini tähelepanupuudulik vorm ilma märgatava hüperaktiivsuseta. Selline tüdruk ei sega tundi, seega ei jää ta õpetajatele silma: ta lihtsalt unistab, kaotab asju, ei jõua õigel ajal valmis, teeb hooletusvigu ja kuuleb ikka ja jälle: „Sa suudaksid paremini, pinguta ainult.“

Hind ilmneb hiljem: aastatepikkune „sa ei pingutanud“ kasvatab ärevust ja madalat enesehinnangut ning noorukieas, kui koormus suureneb, plahvatavad raskused. Paljud naised avastavad oma ADHD alles täiskasvanuna, sageli pärast seda, kui nende lapsel see diagnoositakse. Seega kui tunnete kirjelduse ära, tasub vaadata mitte ainult tütart: täiskasvanute varianti aitab hinnata ADHD test täiskasvanutele.

Mida edasi teha?

Kui testi tulemus ja teie tähelepanekud näitavad väljendunud tunnuseid, näeb tee välja selline. Esiteks hindamine: alustage perearstist või pöörduge otse lastepsühhiaatri poole. Spetsialist vestleb vanemate ja lapsega, kasutab küsimustikke (sealhulgas hindamisskaalasid nii vanematele kui ka õpetajatele) ning välistab muud põhjused. Teiseks kool: rääkige õpetajate ja kooli tugispetsialistidega, kuidas õppetööd kohandada (koht klassis, osadeks jagatud ülesanded, liikumispausid).

Kolmandaks abi, mille järjekord sõltub vanusest ja raskusastmest: vanemate koolitus ja käitumisstrateegiad (selge struktuur, lühikesed juhised, tasustamissüsteemid) on noorematel lastel esimene valik, mõõdukate ja raskemate juhtude korral võib arst pakkuda ravimeid, mille tõenduspõhisus on üks tugevamaid kogu lastemeditsiinis. Ja igal juhul on kõige tähtsam kodutöö lapse enesehinnangu kaitsmine: ADHD-ga laps kuuleb päeva jooksul mitu korda rohkem märkusi kui eakaaslased, seega iga vanema märgatud „sul õnnestus“ ei ole pisiasi, vaid ravim. Kui vajate nõu lapse heaolu küsimustes, saab ööpäevaringselt ja tasuta helistada ka Lasteabi telefonile 116 111.

Korduma kippuvad küsimused

Kas see test suudab lapsel ADHD kindlaks teha?

Ei. See test on kirjutatud vanematele esmaseks kontrolliks: see näitab, kas tunnuseid on nii palju, et tasub spetsialisti poole pöörduda. Diagnoosi paneb lastepsühhiaater, olles hinnanud last, vanemate ja kooli infot ning välistanud muud põhjused (ärevus, unehäired, õpiraskused).

Mis vanusest võib ADHD-d kahtlustada?

Tunnused on sageli näha juba 3-5-aastasel lapsel, kuid usaldusväärselt saab hinnata alates umbes 5-6 eluaastast, kui keskkond hakkab nõudma keskendumist. Kõige sagedamini tuntakse ADHD ära algklassides. See test on mõeldud umbes 6-12-aastastele lastele; noorukitel on tunnused samad, ainult hüperaktiivsus muutub sageli sisemiseks rahutuseks.

Kas ADHD kasvab üle?

Osaliselt: hüperaktiivsus väheneb vanusega enamasti, kuid tähelepanu ja eneseregulatsiooni raskused püsivad umbes pooltel või enamgi inimestel ka täiskasvanueas, need lihtsalt muudavad kuju (kaootilisus, edasilükkamine, unustamine). Seetõttu on lapsepõlves õpitud strateegiad ja hoitud enesehinnang investeering kogu ellu, mitte ainult kooliaega.

Ma kardan ravimeid. Kas ADHD-d ravitakse ainult nendega?

Ei. Noorematel lastel ja kergematel juhtudel on esimene valik vanemate koolitus, käitumisstrateegiad ja kohandused koolis. Ravimeid kaalutakse mõõdukate ja raskemate juhtude korral ning otsus jääb alati vanematele. Tasub teada, et ADHD ravimite tõhusust ja ohutust on uuritud aastakümneid ning ravimata raskel ADHD-l on samuti oma hind.

Kas minu vastuseid säilitatakse?

Ei. Kõik arvutused tehakse teie brauseris, vastuseid ei saadeta ega salvestata kuhugi.

Allikad ja metoodika

Testi koostas KõikTestid.ee toimetus, tuginedes allpool toodud allikatele. Kuidas me teste koostame ja hindame, lugege metoodika lehelt.

  • Wolraich M. L. jt (2003). Psychometric properties of the Vanderbilt ADHD Diagnostic Parent Rating Scale. Journal of Pediatric Psychology, 28(8).
  • American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, 5th ed. (DSM-5): ADHD kriteeriumid.
  • Faraone S. V. jt (2021). The World Federation of ADHD International Consensus Statement. Neuroscience & Biobehavioral Reviews, 128.
Kas see test oli teile kasulik?

Seotud artiklid